12. november 2012 kell 21:00

Üllatushüpe

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt tänavu III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 3,4%, mis on nii kohalike kui ka välismaiste majandusanalüütikute hinnangul üllatuslikult hea tulemus. Leitakse, et uute näitajate valguses tuleb ilmselt teha ka optimistlikumaid prognoose kogu aasta kohta.

Bloomberg nimetas Eesti kasvu ootamatult kiireks, sest senine prognoos lubas meile 2protsendist kasvu.

“Nagu ma juba mõnda aega prognoosinud olin, ennustasid juhtivindikaatorid pööret ülespoole kolmanda kvartali jooksul. Ja see pööre sai teoks isegi natuke kiiremini, kui ma arvasin, nii et juba kolmanda kvartali number on eelmisest kvartalist suurem,” ütles SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe. Ta lisas, et kuna majanduskasvu määr tuli kolmandas kvartalis oodatust kõrgem, siis ilmselt tuleb ka kogu aasta prognoosi veidi tõsta.

Samuti leidis Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, et tänavune majanduskasv võib tulla kõrgem, kui keskpank on prognoosinud .

Võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes SKP kasv 1,7 protsendini. Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla märkis, et kvartaalne kasv oli nii kiire viimati 2011. aasta alguses ning euroala riikide hulgas kujuneb see läinud kvartali arvestuses ilmselt kõrgeimaks näitajaks.

Majanduskasvu põhiline eesvedaja oli statistikaameti teatel siseturul toimuv: suurima mõjuga oli juba kolmandat kvartalit järjest ehituse ning info ja side tegevusala. Mõõdukalt panustasid majanduskasvu veel kaubandus, veondus, kutse- ja tehnikaalane ning haldus- ja abitegevus.

Oja tõi välja, et viimases kvartalis jätkus jaemüügi ning kapitalikaupade impordi kiire kasv.

Väliskeskkond tormine. Tamla sõnul jääb kasv suure tõenäosusega tuginema sisenõudlusele ja eelkõige investeerimisaktiivsusele ka lähiajal.

“Välisnõudluse paranemist aga hetkel ei paista. Seetõttu ei maksa eelolevatelt kvartalitelt oodata majanduskasvu taaskiirenemise olulist jätkumist ning sellega kaasneb ilmselt ka jooksevkonto edasine väike halvenemine,” ütles analüütik.

Oja märkis, et ehitusega seotud tööstusharude areng viitab samas ehituse kasvu aeglustumisele. Samuti piirab palkade ja tööhõive kasvu pidurdumine edaspidi tarbimisvõimalusi.

Ka ettevõtjad on tulevikku vaadates küllaltki ettevaatlikud.

Comarketite keti emafirma ABC Supermarketi juhatuse liige Jüri Vips ütles, et raske on hinnata, kas majandus kasvab ka stabiilselt edasi. “Palju välismaal töötavaid inimesi tuleb talveks koju. Mida nad nüüd ostavad, kas uue televiisori või hakkavad rohkem piima ostma, seda on raske hinnata,” rääkis Vips majandusseisu mõjust oma ettevõttele. “On valdkondi, kus kriis on suhteliselt tugev. Piima ostetakse küll, aga kui vaadata Euroopa turge, siis see ei ole positiivne ja seal on suured langused,” tõi ta välja.

Transpordiettevõtte DSV Transport juhatuse esimees Jaan Lepp ütles, et nemad ootavad aastalõpu seisuga SKP stabiilset, mitte aga hüppelist kasvu. “Eesti majandus on üldiselt tubli, aga meie oleme praegu ettevaatlikumad ka järgmise aasta mõttes, seda võrreldes aasta algusega,” sõnas Lepp.

Lootuskiir tööstuses. Oja lisas, et kesise väliskeskkonna taustal sisendab optimismi aga tööstussektor, mille kasv oli kolmandas kvartalis aasta võrdluses majanduskasvu veel negatiivne, kuid kvartali võrdluses juba positiivne.

“Tööstustoodangu kasv suvekuudel viitab Eesti majanduse tugevale konkurentsivõimele. See võib olla teguriks, mis aitab majandusel väliskeskkonna nõrkusest hoolimata lähiajal kasvada. Tootmisettevõtete sulgemine Põhjamaades võib mõnel juhul suurendada Eesti ettevõtete tellimusi,” leidis Oja. “Kokkuvõttes on Eesti majandus praegu suhteliselt heas seisus. Ehkki väliskeskkonna kasvutempo on aeglustunud, on Eesti majanduse sisemised tasakaalustamatuse ilmingud praegu väiksemad kui enne majanduskriisi.”

Kommentaar

Lootus reformidelKaspar Oja, Eesti Panga ökonomistEesti olulisemate kaubanduspartnerite Soome, Rootsi ja Venemaa majanduskasv on aeglustunud. Ka euroalal üldiselt on majandus endiselt nõrgas seisus. Samas tugevdavad kindlustunnet mitme riigi valitsuse sammud võlakoorma kiire kasvu tõttu tekkinud tasakaalustamatuse vähendamiseks, mis parandavad konkurentsivõimet, kuid hulk reforme seisab veel ees.

Partnerite ebakindlusMadis Aben, rahandusministeeriumi analüütikKuigi väliskeskkond on viimase poole aasta jooksul pidevalt nõrgenenud, on viimased prognoosid optimistlikumad kui kevadel.Renoveerimise ja infrastruktuuriobjektidega seotud aktiivne ehitustegevus järgmisel aastal tõenäoliselt aeglustub, kuni käivitub ELi struktuurivahendite uus periood. Peamine risk on napis ootuses uutele välistellimustele tööstuses kaubanduspartnerite ebakindluse tõttu.

Taust

Vaikne tõus

Euroopa Komisjoni eelmisel nädalal avalikustatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus sel aastal 2,5 protsenti ja järgmisel aastal 3,1 protsenti, mis on vastavalt teine ja esimene tulemus euroalal, ütles rahandusministeeriumi analüütik Madis Aben.

Hetkel kuum