Üllatushüpe

Võrreldes eelmise kvartaliga kiirenes SKP kasv 1,7 protsendini. Swedbanki Balti Investeerimiskeskuse analüüsi osakonna juhataja Kristjan Tamla märkis, et kvartaalne kasv oli nii kiire viimati 2011. aasta alguses ning euroala riikide hulgas kujuneb see läinud kvartali arvestuses ilmselt kõrgeimaks näitajaks.

Majanduskasvu põhiline eesvedaja oli statistikaameti teatel siseturul toimuv: suurima mõjuga oli juba kolmandat kvartalit järjest ehituse ning info ja side tegevusala. Mõõdukalt panustasid majanduskasvu veel kaubandus, veondus, kutse- ja tehnikaalane ning haldus- ja abitegevus.

Oja tõi välja, et viimases kvartalis jätkus jaemüügi ning kapitalikaupade impordi kiire kasv.

Väliskeskkond tormine. Tamla sõnul jääb kasv suure tõenäosusega tuginema sisenõudlusele ja eelkõige investeerimisaktiivsusele ka lähiajal.

“Välisnõudluse paranemist aga hetkel ei paista. Seetõttu ei maksa eelolevatelt kvartalitelt oodata majanduskasvu taaskiirenemise olulist jätkumist ning sellega kaasneb ilmselt ka jooksevkonto edasine väike halvenemine,” ütles analüütik.

Oja märkis, et ehitusega seotud tööstusharude areng viitab samas ehituse kasvu aeglustumisele. Samuti piirab palkade ja tööhõive kasvu pidurdumine edaspidi tarbimisvõimalusi.

Ka ettevõtjad on tulevikku vaadates küllaltki ettevaatlikud.

Comarketite keti emafirma ABC Supermarketi juhatuse liige Jüri Vips ütles, et raske on hinnata, kas majandus kasvab ka stabiilselt edasi. “Palju välismaal töötavaid inimesi tuleb talveks koju. Mida nad nüüd ostavad, kas uue televiisori või hakkavad rohkem piima ostma, seda on raske hinnata,” rääkis Vips majandusseisu mõjust oma ettevõttele. “On valdkondi, kus kriis on suhteliselt tugev. Piima ostetakse küll, aga kui vaadata Euroopa turge, siis see ei ole positiivne ja seal on suured langused,” tõi ta välja.