Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Firmade bürood müügis
Efektiivsuse otsimine on büroopindade turul käima lükanud mitu suuremat tehingut.
Eesti Energia AS Kinnisvara direktor Urmas Uiboaid ütles, et ettevõtte kinnisvara müümine on ajendatud eesmärgist suunata raha ettevõtte põhitegevusse - elektri, soojuse ning vedelkütuste tootmisesse. "Eesti Energial on ajaloolisest pärandist tulenevalt arvestatav hulk kinnisvaraobjekte, mille haldamine on ressursimahukas. Mõistlikum on suunata võimalikult palju tähelepanu uutele investeeringutele, mis aitavad edasi viia Eesti Energia põhiäri," selgitas Uiboaid.
Eesti Energia kuulutas oktoobris välja müügihanke Laki 24 ning Kadaka tee 63 büroohoonele. Uiboaia sõnul oodatakse pakkumisi novembri lõpuks. "Esialgu jääb Eesti Energia neile kahele müüdavale pinnale üürnikuks, paralleelselt kinnisvara müügiga otsime ka uut kontoripinda, kuhu oleks võimalik koondada praegu erinevatel Eesti Energiale kuuluvatel ja üüripindadel tegutsev personal," lisas Uiboaid.
Tänavu aasta mais pani Eesti Energia müüki 47 eri linnades paiknevat ning põhitegevusega mitteseotud objekti. Neist 14 on praeguseks uue omaniku leidnud.
Ka If P&C Insurance AS soovib kommunaalkuludes ja büroopinna kasutamisel efektiivsemaks muutuda. Kui praegu toimub töö Pronksi ja Laki tänava kontorites, siis nüüd soovib ettevõte töötajad ühte kohta kokku tuua. Otsinguga alustas ettevõte juba eelmise aasta lõpus, kaardistades kõik pinnad, mida pakkuda oli. Kuid nende hulgast uut pinda ei leitud.
“Ei leidnud just seetõttu, et töötajate arvust tulenevalt peab meile sobiv büroo olema keskmisest suurem, kuid valmis pinda ei olnud vähemalt sel hetkel turul pakkuda,” selgitas If P&C Insurance AS haldusjuht Algis Suik. “Kuna me ei ole kinnisvaraspetsialistid, kaasasime kogu protsessi nõustama kinnisvarabüroo ja seadsime endile eesmärgiks sama tehingu raames müüa olemasolevad hooned ja asuda rentnikena uude büroohoonesse.”
Ka kommunaalmaksed on praegustes hoonetes võrreldes tänapäevaste kontorihoonetega suuremad. “Uuelt büroohoonelt eeldamegi efektiivsust nii kommunaalkuludes kui ka pinnakasutuses, unustamata sealjuures ära töötajate heaolu. See võiks olla kombinatsioon avatud kontorist ja kabinettidest,” sõnas Suik.
Praeguseid hooneid omab ettevõte oma tütarfirma kaudu. “Aga kindlustusfirma eesmärk ei ole kinnisvara omada ja hallata. Uuele pinnale läheme ikkagi rentnikena,” sõnas Suik.
Autor: Laura Mallene, Rivo Sarapik
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.