KINNISVARA. Mälestise omanik peab olema fänn

Muinsuskaitsealust ehitist ostes tuleks eelnevalt uurida, mis on selle maja ajalugu ja millised kohustused ehitis kaasa toob. Muinsukaitseameti Harjumaa vaneminspektor Ly Renter soovitab kõigepealt tellida muinsuskaitse eritingimused, mille raames uuritakse maja ajalugu, öeldakse, mida on lubatud hoonega teha, kui palju avasid jääb, milline võib katusematerjal olla.

Renteri sõnul tuleb valida tegevusloaga ehitaja, suuri töid, nagu katusepanek, ise teha ei tohi.  “Üksikuid töid võib ka ise teha, nii ei ole, et ei või üldse käsi külge panna,” selgitas Renter, kes Anija mõisa hoonete vahel jalutades jutustas sealsete majaomanike leidudest, rõõmudest ja muredest.

Renter kinnitab, et muinsuskaitsealuse ehitise ostja peab olema fänn igal juhul. “Kui sa ei taha hingega tegeleda, et taastad mingi pildi või ehitad kellegi jutustuste järgi, siis võiks ju ükskõik millise osta,” põhjendas ta. Renter rääkis, et sellise objekti soetaja peab nägema seda, mis majast või ka varemetest saab, mitte seda, milline maja praegu on. “Omanik ei tohiks näha ainult varet, vaid seda, mis ta sellega peale saab hakata,” ütles ta.

Raha olemasolu või puudumine võib olla ühest küljest maja päästev õnn või lagundav õnnetus. Eestlaste vaesus on päästnud nii mõnegi ehitise rumalast ärarikkumisest, märkis Renter.

Rumalusena toob muinuskaitse järelevalveametnik Lea Täheväli-Storh välja Rootsi energiasäästmise kampaania, kus majad kaeti nõnda, et õhk ei liigu ja hallitus hakkab närima. “Rootsi minnes ei saanud ma aru, kuidas seal majad hallitavad. Meil mädanesid, seal hallitasid. Rootsis tehti energia säästmiseks rumalusi ja nüüd tehakse seda ka Eestis,” oli Täheväli-Stroh mures.

Kinnisvaraomanik peab arvestama aga sellega, et muinsuskaitse all oleva majaga kaasnevad lisakulud. Üks selline on näiteks eritingimuste dokumenteerimine, mida võib teha kinnisvaraomanik ise või mille tegemist võib taotleda ka muinsuskaitseametist. Kui omanikul ei ole raha eritingimuste taotlemiseks, siis on võimalik seda rahastada ka muinsuskaitseameti kaudu.

Arvestada tuleb ootamatustega. Anija mõisa perenaise Kaisa Tammkivi sõnul on muinsuskaitse all oleva kinnisvara puhul oluline leppida ootamatustega. Näiteks värvikihi alt välja tulevate maalingute säilitamistega või kinnistul tehtavate väljakaevamistega. Anija mõisa ees toimuvad praegu väljakaevamised ja paljastuvad arvatavasti keskajast pärit müürid. Samuti rõhutab ta, et hoonet restaureerides ei ole vaja muinsuskaitseametnikke karta. Pigem tasub nendega teha koostööd.

Koostööd soovitab ka Renter. “Inimene ei tunne ära, mis on oluline detail. Meil on näiteid, kus 17. sajandi ust on kasutatud kaldteeks, et parem oleks liivakäru lükata,” tõi ta näite.

Tallinna kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitse osakonna peaspetsialisti Artur Ümara sõnul tuleks parimate viimistluslahenduste leidmiseks kindlasti kultuuriväärtuste ameti spetsialistidega ühendust võtta. “Me oleme oma töös kokku puutunud väga leidlike lahendustega ja kui lahendust pakkuda ei oska, siis küsime TTÜst. Kui omanik ei soovi, et mingid detailid oleks silma all, siis on võimalik maalingud konserveerida ja katta,” selgitas ta.

Mugavustest ei pea loobuma. Hooneid käib lisaks inspektorile vaatamas muinsuskaitse järelevalvet tegev firma või isik, kes kontrollib, et ehitaja arvestaks ehitamisel vana hoonega seotud nõudeid. Küsides Anija mõisas järelevalvet tegeva Lea Täheväli-Strohi käest, et millega omanik peab muinsuskaitse all oleval objektil ehitustöid tehes arvestama, vastab ta lühidalt: “Arvestada tuleb jamadega.”

Harjumaa muinsuskaitseinspektori Ly Renteri sõnul ei pea inimesed kartma, et nad peavad muinsuskaitse all olevas hoones elama samamoodi, nagu elati seal ammustel aegadel. Ei pea muretsema, et peab nagu ennevanasti ämbriga vett tooma. Hoonesse võib teha vannitoad, saunad. Kõiki tänapäeval olemasolevaid uusi lahendus saab kasutada nii köögis kui ka niisketes ruumides, selgitas Renter. Ta lisas, et siseviimistlusel on oluline koht ajastule omastel materjalidel. Näiteks, et oleks puidust või kivist põrand, puidust uksed ja aknad.

Ümar lisas, et soovi korral lubatakse ka näiteks vanadesse puitraamidesse paigaldada pakett­aknaklaas.

 

  Tasub teada

  Ostes uuri tausta

Enne muinsuskaitse all oleva hoone ostu pöördu maakonna inspektori poole, kes tuvustab, millised on kohustused, mida tegema peab ja millised on omaniku õigused.Konsulteeri, kas üldse saad mälestise osta.Uuri, mis selle hoonega on juba tehtud.Arhiivis saab kõiki andmeid tasuta vaadata, ära jäta seda võimalust kasutamata.Palu muinsuskaitseametist voldikuid, mis õpetavad restaureerimist ja annavad lihtsaid näpunäiteidVaata www.muinas.ee, sealt saab hoone kirjelduse, arhiivimaterjale, fotosid.Muinsuskaitse seaduse järgi võib mälestist vaatamas käia päikesetõusust loojanguni, kokkuleppel omanikuga võib ka sisse minna, ent peab arvestama, et eluhoone on kellegi privaatne ruum.

Hoonet tuleb kaitsta

Kõige olulisem nõue mälestise omanikule on mälestise kaitsmine:Hoone peab säilimaUksed, aknad peavad kinni olemaKatus ei tohi läbi lasta, et vesi ei pääseks hoonet kahjustamaKui omanik hoonest ei hooli, siis karistatakse teda esialgu märgukirjaga, järgmisena tehakse ettekirjutus ja kõige karmim karistus on sunniraha määramine.