• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rohkem teravilja ja piima, vähem liha

    Tänavuse kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et võrreldes möödunud aasta sama perioodiga on kasvanud teravilja- ja piima-, kuid vähenenud lihatoodang.

    Üle 10% on tõusnud teravilja ja liha kokkuostuhinnad, vahendab põllumajandusministeerium.
    Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks langes kolmandas kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 2,9%. 7,2% vähenesid loomakasvatussaaduste ning 6,2% tõusid taimekasvatussaaduste tootjahinnad. Suurima tootjahinnaindeksi languse tegi piim (-14,9%), suurima tõusu munad (+20,7%) ja tehnilised kultuurid (+15,9%). Põllumajandussaaduste tootmisvahendite ostuhinnaindeks kasvas kolmandas kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 4,4%.
    “Nende tulemuste valguses on heameel tõdeda, et vaatamata aina keerulisemale majanduskeskkonnale on tootjad suutnud tootmise efektiivsemaks muuta ning rohkem toota,” kommenteeris põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. “Tootmisvahendite kallinemine on üldine trend ning seda olulisem on leida nutikaid võimalusi tootmist säästlikumaks ja efektiivsemaks muuta.”
    Teravilja kokkuostuhinnad olid septembris üle 10% kõrgemad, sh rapsi kokkuostuhind oli 16% kõrgem kui möödunud aastal samal ajal. Põllumajandusministeeriumi prognoosi kohaselt kujuneb teravilja kogusaagiks sel aastal 1 042 000 tonni, mis on eelmise aasta kogusaagist 35% enam.
    Piima toodeti tänavu 9 kuuga 5 435 000 tonni, mis on 4% enam kui eelmise aasta samal perioodil. Tööstustele realiseeritud piima kogus (5 021 000 tonni) suurenes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 232 000 tonni. Piima 9 kuu keskmine kokkuostuhind oli käesoleval aastal 300 eurot/t, mis on 7% madalam kui eelmisel aastal samal perioodil.
    Aasta 9 kuuga tapeti majapidamistes või müüdi lihatöötlemisettevõtetele 83 tuhat tonni eluskaalus loomi ja linde, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4% vähem. Enim vähenes veiseliha (12%) ning ainsana tõusis linnuliha toodang (3%). Liha kokkuostuhinnad samas kasvasid – kolmandas kvartalis olid veiseliha ja sealiha kokkuostuhinnad möödunud aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 15% ja 11,7% kõrgemad.
    Kolmandas kvartalis valminud põllumajandussektori 2011. aasta majandustulemuste ülevaate kohaselt kasvas põllumajandussektori toodangu väärtus 2011. aastal 21%, ulatudes 810,6 miljoni euroni. Netolisandväärtus kasvas 46% ning moodustas kogu toodangu väärtusest 218 miljonit eurot. 
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Säästkem energiat taastuvenergiale
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Ei ole mõtet raisata aega kalli elektrihinna ja CO2 kvootide üle kirumisele, vaid asuda kiirelt taastuvenergia tootmist edendama, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Valge Maja hoiatab järgmise finantskriisi eest
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Valge Maja hoiatas reedel, et Kongressi saamatus suurendada riigivõla piirmäära võib viia majanduse langusesse ja kriitiliste riigiteenuste kärpimiseni, vahendab Reuters.
Venemaal algas AstraZeneca vaktsiini tootmine
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Venemaal Moskva oblastis Puštšinos algas AstraZeneca koroonavaktsiini tootmine ravimifirmas R-Farm, teatab TASS.
Krüptopüramiidi looja pandi USAs 7,5 aastaks vangi
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.
New Yorgi kohtunik mõistis enam kui sadat investorit kokku 90 miljoni dollariga tüssanud Stefan Qinile 7,5 aastase vanglakaristuse. Noormehe asutatud krüptobörside fond osutus tegelikkuses Ponzi skeemiks.