• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veskimägi: gümnaasiumi pääsemise nõuded tuleks üle vaadata

    Eesti üheks suurimaks probleemiks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, nentisid ettevõtjad Kersti Kracht ja Enn Veskimägi Swedbanki konverentsil.

    "Väikeettevõtja suurimateks probleemideks Eestis on puudulik õiguskaitse ja seeläbi liberaalne suhtumine võlgnikesse, aga ka kvalifitseeritud tööjõu puudus," loetles Kracht Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants-ja majandushariduskonverentsil "Rahakool - majandus ja meie".
    Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi märkis oma esinemises, et suurimad probleemid ongi tööturul - üheaegselt kummitab nii töö- kui ka tööjõupuudus. "Samas annab tulemusi kutseharidusreform, koolid on renoveeritud ja kaasaegse sisseseadega, juba on kutsekoolidesse konkurss - nii et kutsehariduse trend on hakanud muutuma," märkis Veskimägi. "Teisalt pürgib ikka veel väga suur osa noori gümnaasiumisse, sealt minnakse ülikooli - seda tuleks kindlasti reguleerida, ka gümnaasiumi pääsemise nõuded vajaksid ülevaatamist," nägi Veskimägi võimalust reformideks.
    Viimaste uuringute kohaselt plaanib aga suur osa Eesti töötajaid oma kvalifikatsiooni parandada, et seeläbi rohkem teenida, selgitas Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht Anne Sägi. "Kvalifikatsiooni parandamine on levinuim sissetulekute suurendamise viis enne uue ja paremini tasustatud töökoha otsimist," rääkis Sägi. 
    Sägi sõnul plaanivad seda võimalust kasutada ühtviisi palju kõik need Eesti elanikud, kes oma tulude suurendamise osas lähema aasta jooksul võimalust näevad, ent mõnevõrra rohkem kõrgeimat sissetulekut omavad, kõrgema haridusega ning nooremad inimesed. „Tööturul on eelkõige puudu erioskustega töölistest, seega lisavad täiendavad oskused töökoha otsingutel lisaväärtuse, ent neil ametikohtadel pakutav palk ei pruugi ühtida juba keskmisest kõrgema palga saaja tulevikunägemusega,“ toonitas Sägi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Norra tegi otsa lahti - intressimäärad hakkavad tõusma
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Norra keskpank tegi esimesena sammu ülilõdva finantspoliitika karmistamiseks, tõstes baasintressimäärasid 0,25 protsendile. Mitu keskpanka on varsti Norrast eeskuju võtmas.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.