"Väikeettevõtja suurimateks probleemideks Eestis on puudulik õiguskaitse ja seeläbi liberaalne suhtumine võlgnikesse, aga ka kvalifitseeritud tööjõu puudus," loetles Kracht Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse finants-ja majandushariduskonverentsil "Rahakool - majandus ja meie".

Tööandjate keskliidu volikogu esimees Enn Veskimägi märkis oma esinemises, et suurimad probleemid ongi tööturul - üheaegselt kummitab nii töö- kui ka tööjõupuudus. "Samas annab tulemusi kutseharidusreform, koolid on renoveeritud ja kaasaegse sisseseadega, juba on kutsekoolidesse konkurss - nii et kutsehariduse trend on hakanud muutuma," märkis Veskimägi. "Teisalt pürgib ikka veel väga suur osa noori gümnaasiumisse, sealt minnakse ülikooli - seda tuleks kindlasti reguleerida, ka gümnaasiumi pääsemise nõuded vajaksid ülevaatamist," nägi Veskimägi võimalust reformideks.

Viimaste uuringute kohaselt plaanib aga suur osa Eesti töötajaid oma kvalifikatsiooni parandada, et seeläbi rohkem teenida, selgitas Swedbanki Eraisikute Teabekeskuse juht Anne Sägi. "Kvalifikatsiooni parandamine on levinuim sissetulekute suurendamise viis enne uue ja paremini tasustatud töökoha otsimist," rääkis Sägi. 

Sägi sõnul plaanivad seda võimalust kasutada ühtviisi palju kõik need Eesti elanikud, kes oma tulude suurendamise osas lähema aasta jooksul võimalust näevad, ent mõnevõrra rohkem kõrgeimat sissetulekut omavad, kõrgema haridusega ning nooremad inimesed. „Tööturul on eelkõige puudu erioskustega töölistest, seega lisavad täiendavad oskused töökoha otsingutel lisaväärtuse, ent neil ametikohtadel pakutav palk ei pruugi ühtida juba keskmisest kõrgema palga saaja tulevikunägemusega,“ toonitas Sägi.