• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    USA taastub suurest kriisist, kuid Euroopat see ei päästa

    Eesti majanduse väljavaade sõltub suuresti sellest, kui edukad suudame olla välisturgudel. Meie peamiste väliskaubanduspartnerite, sh Skandinaavia, Balti riikide, Venemaa ja ka Saksamaa majandus on otseselt seotud maailmamajanduse käekäiguga.

    Kahtlemata mängib USA majandus jätkuvalt üliolulist rolli maailmamajanduse suunanäitajana, globaalse innovaatorina ja rahastajana. Samas  nihkub maailmamajanduse raskuskese üha rohkem arenevatele turgudele. Järgmise aasta väljavaate puhul räägime Hiina, India ja Brasiilia puhul unelmate kasvunumbritest: vastavalt 8%, 6–7% ja 4%. Kriisist taastudes panustasid maailma nõudluse kasvu enim kii­reima sissetulekute kasvu ja väikseima võlakoormusega arenevad turud. See tendents süveneb. Erinevalt vara­sematest kasvu taastumise episoodidest ei ole reaalne ooda­ta USA majanduse nii jõulist elavnemist, mis lükkaks üksi käima ka maailmamajanduse. USA majanduskasv ja sellega seotud üldise kindlustunde kasv turgudel küll kergendab, ent ei lahenda mitme Euroopa riigi struktuurseid probleeme. Aastaid heaolu nautinud, ent nüüd kriisi käes vaevlevates riikides on kannatus kohati jõudnud viimse piirini, selle tulemus võib olla populismi süvenemine, mis omakorda takistaks pikaajalisele edule suunatud reformide läbi­viimist. Ka Ühendriikide puhul on tugevalt polariseerunud ja seejuures tasavägiste poliitiliste jõudude vahekord takistanud vajalike kokku­lepeteni jõudmist. Sellepärast on majandus taastunud palju vaevalisemalt, kui võinuks loota.
    USA on esimesi kosujaid. USA majandus, mis moodustab pea veerandi kogu maailma majandusest, oli üks esimestest, mis kriisi sattus. Praegu on  aga USA esimeste riikide seas, kus on näha laiapõhjalisemat taastumist. Oluline paranemine on toimunud finantssektoris, mis taas kasvu panustab. Ka aktsiahinnad on tõusnud kriisieelse tasemeni ja pikaajalised intressid alanenud kasvu ergutavale tasemele. Samuti on stabiliseerumas kinnisvarasektor (hindade aastakasv umbes 2%, kinnisvaramüügi aastakasv 11% jne), tööturu olukord paraneb ja sissetulekud suurenevad. Sissetulekute aastakasv ei küündi küll kriisieelse 6% tasemeni, ent on 4% ja ületab kindlalt inflat­siooni taset.
    Kriisieelse kiire kasvu taastumist eesseisvatel aastatel siiski loota ei maksa. Bilansside korrastamine nii riigi- kui ka erasektoris kestab. Kinnisvarakriis on jätnud majandusele jälje, mille tõttu on majanduse potentsiaalne kasv praegu pigem 2% kui 3% tasemel. USA SKT aastakasv jääb järgmisel aastal 2% piirimaile ja sealt edasi jätkub vaid tagasihoidlik elavnemine. See tugineb globaalse majanduse ja sisenõudluse kasvule.Föderaalreserv kinnitab, et rekordiliselt madalad intressid püsivad 2015 aasta keskpaigani. See peegeldab keskpanga hinnangut, et majanduse taastumine, sh tööturu tasakaalu saavutamine, võtab veel aega. Kriisi käigus kaotati ligi kaheksa miljonit töökohta, millest on taastatud vaid pooled.Sarnaselt Eestiga dikteerivad struktuurimuutused ka USA puhul uusi nõudmisi tööjõule. Kuigi kasvu vedavatel uue majanduse harudel napib töökäsi, valitseb  riigisektoris, ehituses ja kinnisvaras ikka ülepakkumine. Selle tagajärg on optimaalsest kõrgem tööpuuduse tase.
    Eesti on USA-le eeskujuks. Nordea on USA tööturu tasakaalu saavutamise kiiruse suhtes keskpangast optimistlikum, eeldades, et inflatsiooni tagasi hoidev tööpuuduse tase on kriisi järel kõrgem. Intresside uus tõusutsükkel võib posi­tiivse stsenaariumi korral alata juba 2014. aasta lõpus. Tõusu jõulisust varjutavad aga ka edaspidi majanduse struktuursed probleemid. Pikaajaliste intresside tõus tugevamatel turgudel hakkab mõjutama ka Eesti investorite ja ettevõtete rahapaigutamise ja riskimaandamise otsuseid.Majanduskasvu poole liikudes muutub madala intressiga pikaajalistesse varadesse investeerimine üha riskantsemaks. Juba sel aastal näitasid just riskantsed varad parimat tulusust – siin on kasvuruumi. Senisest rohkem keskendutakse järgmisel aastal tulude genereerimise võimele. Lähitulevikus mõjutab aga USA majanduse ja üldise investeerimiskeskkonna väljavaadet suuresti see, milliseks kujuneb eelarve konsolideerimise tempo (sh Bushi maksumeetmete edasi­lükkamine) ja kui raskeks kujuneb kompromisside leidmine. Eesti poliitiline suutlikkus ja jõulisus hoida riigi eelarvedefitsiit ning riigivõlg kontrolli all võiks olla suurele vennale eeskujuks, kuidas jõuda kokkuleppele, kui on vaja rakendada ka kokkuhoiumeetmeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Vastukaja: retoorika, mis seob kõrge aktsiisi kliimaga, püsib kanajalgadel
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Kütuseaktsiisi tõusu edasilükkamine teenib kogu ühiskonna huve, kirjutab Eesti Õliühingu juht Mart Raamat.
Investorite riskijanu on taastumas Nafta tõusis 3 aasta tippu
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Aasia aktsiaturud liikusid täna ülespoole, millele aitas kaasa investorite riskijanu kasv. Samas võib nafta hinna tõus kolme aasta tippu taaselustada inflatsioonihirmud ning mõjutada ka keskpankade rahapoliitikat, vahendab Reuters.
Raadiohommik täis tipptegijate plaane 2022. aastaks
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Äripäeva Raadio uue nädala hommikuprogramm ja ka saatepäev toob kuulajateni siinsete silmapaistvate ettevõtjate ja juhtide plaanid järgmiseks aastaks.
Soome ekspeaminister saab prisket tasu Venemaa riiklikult pangalt
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.
Venemaa riigi enamusomanduses olev Sberbank suurendas nõukogu liikmete tasusid pea kolmandiku võrra, mida tunneb oma taskus peagi ka Soome kunagine peaminister Esko Aho, kirjutab Talouselämä.