• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 10.12.12, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

USA taastub suurest kriisist, kuid Euroopat see ei päästa

Eesti majanduse väljavaade sõltub suuresti sellest, kui edukad suudame olla välisturgudel. Meie peamiste väliskaubanduspartnerite, sh Skandinaavia, Balti riikide, Venemaa ja ka Saksamaa majandus on otseselt seotud maailmamajanduse käekäiguga.
Kahtlemata mängib USA majandus jätkuvalt üliolulist rolli maailmamajanduse suunanäitajana, globaalse innovaatorina ja rahastajana. Samas  nihkub maailmamajanduse raskuskese üha rohkem arenevatele turgudele. Järgmise aasta väljavaate puhul räägime Hiina, India ja Brasiilia puhul unelmate kasvunumbritest: vastavalt 8%, 6–7% ja 4%. Kriisist taastudes panustasid maailma nõudluse kasvu enim kii­reima sissetulekute kasvu ja väikseima võlakoormusega arenevad turud. See tendents süveneb. Erinevalt vara­sematest kasvu taastumise episoodidest ei ole reaalne ooda­ta USA majanduse nii jõulist elavnemist, mis lükkaks üksi käima ka maailmamajanduse. USA majanduskasv ja sellega seotud üldise kindlustunde kasv turgudel küll kergendab, ent ei lahenda mitme Euroopa riigi struktuurseid probleeme. Aastaid heaolu nautinud, ent nüüd kriisi käes vaevlevates riikides on kannatus kohati jõudnud viimse piirini, selle tulemus võib olla populismi süvenemine, mis omakorda takistaks pikaajalisele edule suunatud reformide läbi­viimist. Ka Ühendriikide puhul on tugevalt polariseerunud ja seejuures tasavägiste poliitiliste jõudude vahekord takistanud vajalike kokku­lepeteni jõudmist. Sellepärast on majandus taastunud palju vaevalisemalt, kui võinuks loota.
USA on esimesi kosujaid. USA majandus, mis moodustab pea veerandi kogu maailma majandusest, oli üks esimestest, mis kriisi sattus. Praegu on  aga USA esimeste riikide seas, kus on näha laiapõhjalisemat taastumist. Oluline paranemine on toimunud finantssektoris, mis taas kasvu panustab. Ka aktsiahinnad on tõusnud kriisieelse tasemeni ja pikaajalised intressid alanenud kasvu ergutavale tasemele. Samuti on stabiliseerumas kinnisvarasektor (hindade aastakasv umbes 2%, kinnisvaramüügi aastakasv 11% jne), tööturu olukord paraneb ja sissetulekud suurenevad. Sissetulekute aastakasv ei küündi küll kriisieelse 6% tasemeni, ent on 4% ja ületab kindlalt inflat­siooni taset.
Kriisieelse kiire kasvu taastumist eesseisvatel aastatel siiski loota ei maksa. Bilansside korrastamine nii riigi- kui ka erasektoris kestab. Kinnisvarakriis on jätnud majandusele jälje, mille tõttu on majanduse potentsiaalne kasv praegu pigem 2% kui 3% tasemel. USA SKT aastakasv jääb järgmisel aastal 2% piirimaile ja sealt edasi jätkub vaid tagasihoidlik elavnemine. See tugineb globaalse majanduse ja sisenõudluse kasvule.Föderaalreserv kinnitab, et rekordiliselt madalad intressid püsivad 2015 aasta keskpaigani. See peegeldab keskpanga hinnangut, et majanduse taastumine, sh tööturu tasakaalu saavutamine, võtab veel aega. Kriisi käigus kaotati ligi kaheksa miljonit töökohta, millest on taastatud vaid pooled.Sarnaselt Eestiga dikteerivad struktuurimuutused ka USA puhul uusi nõudmisi tööjõule. Kuigi kasvu vedavatel uue majanduse harudel napib töökäsi, valitseb  riigisektoris, ehituses ja kinnisvaras ikka ülepakkumine. Selle tagajärg on optimaalsest kõrgem tööpuuduse tase.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Eesti on USA-le eeskujuks. Nordea on USA tööturu tasakaalu saavutamise kiiruse suhtes keskpangast optimistlikum, eeldades, et inflatsiooni tagasi hoidev tööpuuduse tase on kriisi järel kõrgem. Intresside uus tõusutsükkel võib posi­tiivse stsenaariumi korral alata juba 2014. aasta lõpus. Tõusu jõulisust varjutavad aga ka edaspidi majanduse struktuursed probleemid. Pikaajaliste intresside tõus tugevamatel turgudel hakkab mõjutama ka Eesti investorite ja ettevõtete rahapaigutamise ja riskimaandamise otsuseid.Majanduskasvu poole liikudes muutub madala intressiga pikaajalistesse varadesse investeerimine üha riskantsemaks. Juba sel aastal näitasid just riskantsed varad parimat tulusust – siin on kasvuruumi. Senisest rohkem keskendutakse järgmisel aastal tulude genereerimise võimele. Lähitulevikus mõjutab aga USA majanduse ja üldise investeerimiskeskkonna väljavaadet suuresti see, milliseks kujuneb eelarve konsolideerimise tempo (sh Bushi maksumeetmete edasi­lükkamine) ja kui raskeks kujuneb kompromisside leidmine. Eesti poliitiline suutlikkus ja jõulisus hoida riigi eelarvedefitsiit ning riigivõlg kontrolli all võiks olla suurele vennale eeskujuks, kuidas jõuda kokkuleppele, kui on vaja rakendada ka kokkuhoiumeetmeid.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele