USA taastub suurest kriisist, kuid Euroopat see ei päästa

Kahtlemata mängib USA majandus jätkuvalt üliolulist rolli maailmamajanduse suunanäitajana, globaalse innovaatorina ja rahastajana. Samas  nihkub maailmamajanduse raskuskese üha rohkem arenevatele turgudele. Järgmise aasta väljavaate puhul räägime Hiina, India ja Brasiilia puhul unelmate kasvunumbritest: vastavalt 8%, 6–7% ja 4%. Kriisist taastudes panustasid maailma nõudluse kasvu enim kii­reima sissetulekute kasvu ja väikseima võlakoormusega arenevad turud. See tendents süveneb. Erinevalt vara­sematest kasvu taastumise episoodidest ei ole reaalne ooda­ta USA majanduse nii jõulist elavnemist, mis lükkaks üksi käima ka maailmamajanduse. USA majanduskasv ja sellega seotud üldise kindlustunde kasv turgudel küll kergendab, ent ei lahenda mitme Euroopa riigi struktuurseid probleeme. Aastaid heaolu nautinud, ent nüüd kriisi käes vaevlevates riikides on kannatus kohati jõudnud viimse piirini, selle tulemus võib olla populismi süvenemine, mis omakorda takistaks pikaajalisele edule suunatud reformide läbi­viimist. Ka Ühendriikide puhul on tugevalt polariseerunud ja seejuures tasavägiste poliitiliste jõudude vahekord takistanud vajalike kokku­lepeteni jõudmist. Sellepärast on majandus taastunud palju vaevalisemalt, kui võinuks loota.

USA on esimesi kosujaid. USA majandus, mis moodustab pea veerandi kogu maailma majandusest, oli üks esimestest, mis kriisi sattus. Praegu on  aga USA esimeste riikide seas, kus on näha laiapõhjalisemat taastumist. Oluline paranemine on toimunud finantssektoris, mis taas kasvu panustab. Ka aktsiahinnad on tõusnud kriisieelse tasemeni ja pikaajalised intressid alanenud kasvu ergutavale tasemele. Samuti on stabiliseerumas kinnisvarasektor (hindade aastakasv umbes 2%, kinnisvaramüügi aastakasv 11% jne), tööturu olukord paraneb ja sissetulekud suurenevad. Sissetulekute aastakasv ei küündi küll kriisieelse 6% tasemeni, ent on 4% ja ületab kindlalt inflat­siooni taset.

Kriisieelse kiire kasvu taastumist eesseisvatel aastatel siiski loota ei maksa. Bilansside korrastamine nii riigi- kui ka erasektoris kestab. Kinnisvarakriis on jätnud majandusele jälje, mille tõttu on majanduse potentsiaalne kasv praegu pigem 2% kui 3% tasemel. USA SKT aastakasv jääb järgmisel aastal 2% piirimaile ja sealt edasi jätkub vaid tagasihoidlik elavnemine. See tugineb globaalse majanduse ja sisenõudluse kasvule.Föderaalreserv kinnitab, et rekordiliselt madalad intressid püsivad 2015 aasta keskpaigani. See peegeldab keskpanga hinnangut, et majanduse taastumine, sh tööturu tasakaalu saavutamine, võtab veel aega. Kriisi käigus kaotati ligi kaheksa miljonit töökohta, millest on taastatud vaid pooled.Sarnaselt Eestiga dikteerivad struktuurimuutused ka USA puhul uusi nõudmisi tööjõule. Kuigi kasvu vedavatel uue majanduse harudel napib töökäsi, valitseb  riigisektoris, ehituses ja kinnisvaras ikka ülepakkumine. Selle tagajärg on optimaalsest kõrgem tööpuuduse tase.