Autogaas tõuseb hinda

Mummi kinnitusel ehitavad nad järgmisel aastal vähemalt 5-6 vedelgaasitanklat. "Eestis piisaks umbes 30 vedelgaasitanklast," lausus ta ning lisas, et emafirmal Alexela Grupil on praegu kokku 57 tanklat.

Mumm ja mitmed teised Reola Gaasi tippjuhid sõidavad 2010. aasta Opelitega, millele on paigaldatud vedelgaasiseade. "Kui bensiini tankides liiguvad loenduris eurod oluliselt kiiremini kui liitrid, siis gaasi tankides liiguvad näidikud vastupidi ja seda on hea vaadata," muigas Mumm.

Eestis on vaid üks firma, Tallinnas asuv OÜ Gaznet, mis paigaldab sõidu- ja veoautodele nii vedel- kui surugaasiseadmeid. "Selle, millise seadme paigalduse kasuks veoki omanik otsustab, sõltub töö iseloomust ning veoki ehitusest," rääkis Gazneti juhatuse liige Kristjan Relvik. "Näiteks surugaasiga on läbisõit oluliselt väiksem kui vedelgaasiga. Samas ühes kilogrammis surugaasis on rohkem energiat kui ühes liitris vedelgaasis. Kuna aga vedelgaasi on kompaktsem tankida ja kaasa võtta, on vedelgaas surugaasist populaarsem. Pealegi on vedelgaasiseade odavam ning vedelgaasi tanklavõrk Euroopas parem," selgitas ta.

Relviku andmeil moodustab surugaasiseadmete osakaal paigalduste üldarvust 10-15 protsenti. Küll aga kinnitas Relvik, et huvi gaasiseadmete vastu aina tõuseb ja Gaznet on suuteline paigutama gaasiseadmed kuni 30 autole kuus.

Ainus transpordifirma, mille autopargis on mõlemat gaasi kasutavad veokid, on AS Saku AB. Surugaasiseade on paigaldatud ühele madelautole ja see teeb Eesti-siseseid sõite. Vedelgaasiseadega on varustatud kaks autot, millest üks, Scania sadulveok teeb rahvusvahelisi vedusid ja teine, Volvo furgoon sõidab Eestis.

"Eestis sõites on ehk maagaas efektiivsem, aga vedelgaasiga saab ühe tankimisega läbida tunduvalt rohkem," võrdles Saku AB juhatuse esimees Ole Loigu. "Kui arvestada, et näiteks Lätis või Belgias on vedelgaasi hind odavam kui Eestis, siis on see soodsam. Gaasi puhul oleneb palju ka sellest, mis režiimis auto töötab."

Loigu sõnul on gaasi kasutamisel autokütusena nii pooldajaid kui laitjaid. "Ega kellelgi ei ole ju aastatepikkust kogemust, et öelda, mida see diiselmootorile teha võib," lausus Loigu. "Gaasiseadme ostmine ja pealepanek on üks asi. Aga teatavasti ei ole olemas perpetuum mobilet ja iga asi laguneb ning tahab hooldamist. Kui sellega tulevikus jänni jäädakse, siis kipub kogu üritus ära vajuma."

Tartumaa transpordiettevõtte OÜ Logomandia juhi Mikk Haljasoru sõnul panid nad ühele oma veokile vedelgaasiseadme peale oktoobri alguses. "Orienteeruv kokkuhoid on 5-6 eurot saja kilomeetri kohta," ütles Haljasorg. "Transpordikulud peaksid vähenema, sest ei ole näha, et diisli hind alaneks, pigem vastupidi."

Logomandias on kokku kümme veokit ja Haljasorg ei välista, et nad panevad veel mõnele autole vedelgaasiseadme. "Vanemale autole ehk sellele, mis vaid 3-4 aastat veel sõidab, ei ole mõtet panna, aga uuematele küll," lisas ta.