Seoses maailmamajanduse ja Eesti kaubanduspartnerite kasvu aeglustumisega on oluline jälgida välismajanduses toimuvat ning hoida oma plaanide seadmisel konservatiivset joont, teatas ministeerium.

Majandus jätkab järgmisel aastal kasvu, kuid seoses mitmete seadusest tulenevate kulude kasvuga – näiteks sotsiaalkulude osakaalu suurenemine riigieelarves tulenevalt rahvastiku vananemisest – tuleb eelarvete planeerimisel lähtuda 2013. aasta eelarve suurusjärkudest.

Rahaliste vahendite piiratuse tõttu eeldab uute tegevuste alustamine seniste poliitikate elluviimise ülevaatamist ning valdkondade siseselt prioriteetide seadmist ja koostöökohtade otsimist teiste valdkondadega.

Riigi eelarvestrateegia aluseks olevate plaanide koostamisel on keskne ressursside kasutamise tõhusus, et püsiks avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus. Vahendite kasutamist tuleb planeerida säästlikult, arvestades pikaajalist otstarbekust ja mõju eesmärkide saavutamiseks. Oluline on koostöö teiste valdkondadega, et saavutada parem tulemus ja vältida dubleerimist.

Rahandusministeerium ja riigikantselei algatasid ühiselt riigi strateegiliste dokumentide koostamise ja uuendamise protsessi, mille üheks osaks on eelarvepoliitilised suunised järgmise nelja aasta planeerimiseks.

Lisaks kajastatakse riigi eelarvestrateegia rahastamiskavas EL 2014-2012 vahendid, et siduda paremini ELi vahendite kasutamine Eesti strateegiliste eesmärkidega. Ühiste arutelude käigus uuenevad riigikantselei eestvedamisel ka Eesti 2020 konkurentsivõime kava ja valitsuse tegevusprogramm.

Iga aasta kevadel koostatav riigi eelarvestrateegia tagab pikema vaate riigi ja valdkondlike arengute suunamisel. Eelarvestrateegiaga otsustatakse aastate 2014-2017 eelarvepoliitiline raamistik, muudatused valdkonnapoliitikates ning eelarvepoliitilised ja valdkonnapoliitikate eesmärgid.