Raine Pajo: määramatus elektritootmises valmistab muret

Selle aasta suurimaks tagasilöögiks oli tema sõnul biokütustest taastuvenergia tootmise lõpetamine Narvas seoses planeeritavate muudatustega elektrituru seaduses. "See on tagasilöök meie ärile, aga ka keskkonnale, sest elektri tootmiseks oleme sunnitud kasutama rohkem põlevkivi. Samuti tarbijale, kes peab maksma taastuvenergia tootmise eest kallimat hinda ning ka metsameestele, kellel pole hakkepuitu kuskile müüa ja see jäetakse nüüd metsa mädanema," lisas ta.

"Meid teeb murelikuks, et seadusemuudatus ei ole tänini jõustunud ning valitseb määramatus," kinnitas Pajo Eesti Energia kodulehel avaldatud intervjuus ettevõtte pressiesindajale.

Pajo sõnul on energiafirma seisukohal, et taastuvenergia tootmisel tuleb eelistada tarbija jaoks kõige odavamaid alternatiive ehk eelistada neid tootmisüksuseid, mis vajavad kõige väiksemat toetust. "Balti elektrijaamas saab taastuvelektrit toota alternatiividest enam kui kolmandiku võrra odavamalt. Seetõttu oli rohelise energia tootmine Narvas ka paljudele konkurentidele pinnuks silmas," märkis ta.

Iru elektrijaama jäätmeenergiaploki valmimisel muutub Pajo sõnul kogu Eesti jäätmemajandus: ladestamise aeg saab läbi ning jõuame segaolmejäätmete taaskasutamiseni. Lisaks paigaldas firma Narva Eesti elektrijaama vanematele energiaplokkidele väävlipuhastusseadmed. Seetõttu on Eestis toodetud elekter täna puhtam kui kunagi varem, kinnitas ta.

"Teiseks, on Eesti varustuskindlus tagatud vähemalt 2020. aastani. Kolmandaks, teenisime elektri ekspordist kasumit, mida riik omanikuna saab riigieelarves kasutada. Neljandaks, suudame Narva elanikele ja ettevõtetele müüa odavaimat soojusenergiat Eestis," märkis Pajo.

Elektri tootmise kulud 2013. aastal tema sõnul kasvavad. "Tõusevad ressursitasud, keskkonnamaksud ning peame hakkama ostma CO2 kvooti, mida seni tasuta saime. Soovin, et suudaksime sellest hoolimata toota konkurentsivõimelise hinnaga elektrit," selgitas Pajo ettevõtte pressiesindaja tehtud intervjuus.