26. juuni 2013 • 3 min
Jaga lugu:

Hiina börs löögi all

Maailma kahe suurima majanduse keskpangad ei taha enam enda majandusi kunstliku elutoe küljes hoida ja see on kaasa toonud tõelise börsisula, pühkides minema triljoneid dollareid üle maailma.

Läinud nädala keskel teatas USA Föderaalreservi (Fed) esimees Ben Bernanke, et keskpank võib aasta teises pooles hakata enda majandusstiimuleid kokku tõmbama, kui riigi majanduskasv näitab jätkusuutlikkuse märke. Samal ajal on Hiina börsid sisenenud karuturule, sest lühiajalised pankadevahelised intressimäärad on tõusnud rekordilisele tasemele.

"Investoreid on tõusvate intressimäärade ning Föderaalreservi stiimulite vähenemise väljavaade korralikult ehmatanud. Siia otsa tuleb nüüd veel ebakindlus, kui kindel pangandussüsteem ikkagi on," kommenteeris uudisteagentuurile Bloomberg 1,5 miljardit dollarit haldava firma Rehmann Financial fondijuht Ethan Anderson. "Me leiame end pealkirjadest juhitud keskkonnas, kus investoritel on keeruline tegutseda."

Seni, vähem kui nädalaga, on Fedi vihjamise tagajärjed olnud vägagi mustad. Eelmine nädal kukkus Standard & Poor's 500 indeks 2,1% ning 21. mail saavutatud kõigi aegade rekordist on indeks kukkunud 6,2%. Ainuüksi juunis on koos esmaspäevaga langust tulnud ligi 5%. Märtsis tõusis indeks üle 1565,15 punkti, pühkides minema kogu finantskriisist tekkinud languse, kuid esmaspäeval vajus indeks päevasiseselt taas sellest psühholoogilisest punktist läbi.

Lisaks aktsiaturgudele on valusalt pihta saanud ka USA võlakirjaturg. Võlakirja hinnale vastupidiselt liikuv tootlus on USA 10aastasel valitsusvõlakirjal tõusnud 2011. aasta augusti tippu. Eelmine nädal tõusis selle võlakirja tootlus 0,39 protsendipunkti, mis on halvim nädal pärast 2009. aastat. Mai alguses veel 1,6% juures olnud tootlus oli esmaspäevaks tõusnud 2,6%ni. Seda on 0,78 protsendipunkti rohkem võrreldes sama tähtajaga Saksamaa võlakirjal.

Võimalik likviidsuse kokkutõmbamine on tugevalt mõjutanud ka kulla hinda ning dollarit. "USA pikaajaliste võlakirjade tootlused on järsult üles hüpanud ning see toob kapitali ning tugevust dollarisse. Kogu USA likviidsuspilt on ümber hinnatud ning see mõjutab kursse üle kogu turu," kommenteeris Bloombergile Nomura Holdings valuutastrateeg Charles St-Arnaud.

Kullale on müügisurve endiselt jätkumas ning taastumist endiste tippude ligidale on raske loota. Goldman Sachs avalikustas esmaspäeval enda värske prognoosi, milles näeb, et aasta lõpuks maksab unts kulda 1300 dollarit. See on 9,4% madalam varasemast prognoosist. 2014. aasta lõpuks peaks panga analüütikute hinnangul unts kuld maksma kõigest 1050 dollarit ja see on 17,3% madalam eelnevast prognoosist. Esmaspäeval maksis kuld 1277,10 dollarit untsist.

Samal ajal, kui USAs on toimumas suured muutused, on maailma tulevasel ülemvõimul ehk Hiinal omad probleemid kasvamas. Esmaspäeval kukkus Shanghai komposiitindeks 5,3%, mis on suurim ühepäevane langus pärast 2009. aasta augustit. Eile langes indeks päevasiseselt veel ligi 6%, kuid suutis päeva lõpuks närvilise kauplemise taustal pea kogu languse taas "heastada". Sellest hoolimata lõpetas indeks madalamail tasemel pärast 2009. aasta jaanuari ning Hiina turg on selle aasta tipust langenud enam kui 20%, mis tähendab karuturu tekkimist (ehk langustrend võib jätkuda).

Languse põhjuseks on neljapäeval rekordiliselt kõrgele tõusnud pankadevahelised intressimäärad, mis kahjustab pankade likviidsust ja peaks Hiina pangandussüsteemi tugevuse proovile panema. Moody's Investors Service asepresident Bin Hu sõnul võtab agentuur krediidipiirangut Hiina keskpanga teadliku sammuna krediidikasvu piiramiseks ning agentuur võtab seda positiivse sammuna pangandussüsteemile tervikuna. "Kuid keskpanga meetod hoida likviidsust kinni toob kaasa probleeme, eriti väikestele ja keskmistele pankadele, mis on enam sõltuvad pankadevahelisest turust," ütles Hu.

Eile teatas turgude leevenduseks siiski Hiina Keskpanga Shanghai üksuse asedirektor, et likviidsusrisk on kontrolli all ning keskpank hoiab intressimäärasid terava jälgimise all. Sellest luges turg välja, et hullem on selleks korraks ehk möödas.

USA börside tipu korrektsioon on nüüdseks tõsiasi ning investorid võiksid olla ettevaatlikud enda pikkade positsioonidega, et korrektsioonist ei saaks tugev langus. Lugedes erinevate kauplejate arvamusi, siis üha enam on domineerimas lühikeseks müümise mõte. Tundub, et ligi neli ja pool aastat pärast kriisi põhja ei taha keskpangad enam majandust üleliia toetada ja seetõttu me olemegi olukorras, kus head makrouudised tähendavad aktsiatele rohkem halba.

 

Autor: Raivo Sormunen, Fredy-Edwin Esse, California, Marta Jaakson

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt