Soomel on vaja vanast lahti lasta

Katainen tõi paralleeli 1990. aastatega, mil Soome otsustajatel oli kesk rasket majandusseisu julgust ja visiooni panustada uuele – toonased otsused lõid aluse Soome IKT-sektori eduloole.

Ka praegu käib võitlus uue ja vana vahel – mõlemat korraga ei saa.

Üks on selge – Soome ühiskonnas on suur toetus, et nn Põhjala mudel on väärt alalhoidmist. Ent selge on ka see, et praeguste tulude juures käib mudeli ülalpidamine Soomele üle jõu. Soome riigi võlg kasvab kiiresti ning senise kursi jätkudes ületab see aastaks 2015 euroalal lubatud 60% piiri suhtena SKTsse. Euroala riikidest on Soome enim eksporditurgu kaotanud.

Soome konkurentsivõime pole piisav. Hoolimata kõrgetest kohtadest rahvusvahelistes konkurentsivõime edetabelites, ei ole Soome enam piisavalt konkurentsivõimeline, et korvata järsku langust paberitööstuses ja IKT-sektoris ning luua juurde kõrge lisandväärtusega töökohti, mis heaolumudelit ülal hoiaks, hoiatas Aalto ülikooli professor Sixten Korkman.

Lühikeses perspektiivis eeldab see Soomelt palgakulude kasvu kontrolli alla saamist. Erinevalt peamistest kaubanduspartneritest, kus palgakasv 2008.–2009. aastal pidurdus, jätkasid Soomes palgad kasvu ka kriisi ajal. Nüüd pole muud alternatiivi, kui leppida mõnda aega teistest riikidest väiksema palgatõusuga, tõi üritusel välja ka Soome keskpanga juht Erkki Liikanen.

Palgatase pole ainus kurja juur. Väga oluliselt on Soome konkurentsivõimet õõnestanud välistegurid – muutused globaalses majanduses ja tööjaotuses, tootmise kolimine lähemale kasvavatele turgudele ning soodsama ettevõtluskliima ja madalama kulutasemega riikidesse. Enam ei saa rõhuda ega loota Soome ettevõtete isamaalistele tunnetele – Soome ekspordis olulised suurfirmad tegutsevad globaalses konkurentsis ning vaatavad eelkõige seda, kus kapitali tootlus on suurim.

“Pikas perspektiivis on määravad haridus, metropolipoliitika, elamumajandus, tööjõu liikuvus, infrastruktuur, energia ja mitmed muud tegurid,” ütles Korkman.

Kui väliskeskkond on sedavõrd muutunud, on loogiline, et ka soomlased ise peavad muutuma. Ehk tuleb kogu heaoluühiskonna mudel ja ootused ühiskonnale üle vaadata.