- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
- OMX Baltic−0,33%301,29
- OMX Riga0,02%893,52
- OMX Tallinn0,56%2 081,11
- OMX Vilnius−0,12%1 199,62
- S&P 500−0,11%6 198,01
- DOW 300,91%44 494,94
- Nasdaq −0,82%20 202,89
- FTSE 1000,28%8 785,33
- Nikkei 225−0,55%39 765,46
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,57
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Valitsus kiitis riigieelarve põhimõtteliselt heaks
Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 2014. aastal 0,7 protsendiga prognoositavast SKPst ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKPst puudujäägis, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Järgmisel aastal on enamikel valitsemisaladel võimalik rohkem riigi tulusid ümber jaotada. Riigi kulud suurenevad kokku pea 400 miljonit eurot ehk ca 5%. Eesti valitsussektori kulud SKPst on teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes mõõdukad – eelmise aasta seisuga on Euroopa Liidu keskmine 49,3%, Eestis 40,5% SKPst.
Suur osatähtsus on sotsiaalkulude suurenemisel – riiklike pensionide väljamakseteks kulub järgmisel aastal 35 miljonit ja ravikindlustuseks 62 miljonit eurot enam. Lisaks tõusevad toimetulekutoetused 90 euroni ning eesmärk on vähendada erihooldekodude ootejärjekordi üle poole ehk vähemalt 200 inimese võrra.
Oodatust kiirem keskmise palga tõus ja teiselt poolt tööpuuduse vähenemine võimaldab järgmisel aastal tõsta pensione keskmiselt 5,8%, mis on viimase kuue aasta suurim pensionitõus. Tuleval aastal jääb keskmine pension maksuvabaks. Pensionäride maksuvaba tulu määr tõuseb 18 euro võrra, 354 euroni.
Tuleva aasta eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet ja tõsta kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1% võrra. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem.
Palgafondide suurendamise tulemusel kasvavad valitsemisalade kulud personalile 49 miljonit eurot. Eesti valitsussektori tööjõukulud SKPsse on Euroopa Liidu keskmise lähedal – mullu oli see Eestis 10,8% ja Euroopa Liidus 10,7%. Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade juurdeloomisest tuleks hoiduda ja investeerida pigem praeguste avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmisse.
Kinnisvara investeeringuteks on 2014. aastaks arvestatud 131 miljonit eurot. Ehituse elavdamiseks kasvavad kinnisvara investeeringud võrreldes selle aastaga üle kümne miljoni euro. Uute otsustena on muu hulgas kavas teha investeeringud Tartu vanglasse, rajada nukuteatri hoovimaja, terviseameti uus hoone ning renoveerida pääste- ja politsei haldushooned Häädemeestes, Pärnus ja Võrus.
Järgmisel aastal on kavas jätkata või alustada mitmete valitsuse tegevuskavas seatud ülesannetega. Muuhulgas jätkub suuremahuliste transpordi-infrastruktuuriprojektide elluviimine, nt teeb Eesti järgmisel aastal esimese makse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnas Leedu-Poola piirini.
Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada võrreldes tänavusega samas või isegi suuremas mahus piletihindu tõstmata transporditeenuse kogu riigis, seisab valitsuse kommunikatsioonibüroo teates.
Toimub üleminek uuele riigieksamite süsteemile ning luuakse standard digitaalse õppekirjanduse loomiseks. Õpetajate palga miinimum tõuseb vähemalt 12%, 800 euroni ning algab riigigümnaasiumide ehitus Võrus, Pärnus, Tartus ja Jõhvis.
Riigieelarve on kavas heaks kiita 24. septembri valitsuse istungil ning anda riigikogule üle 25. septembril.
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele