- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervishoiu kogukulu osakaal SKPs mullu 5,9%
Tänavu uuendas statistikaamet SKP näitajat, mis varasemalt oli 15,95 miljardit ja pärast uuendust 16,22 miljardit. Võttes arvesse uuendatud näitajat, oli SKP aastane kasv 7,4%. Tervishoiu kogukulud kasvasid samal ajal 8,5%. Reaalhindades kasvasid tervishoiukulutused 4,3%, seejuures oli tegemist esmakordse tõusuga pärast 2009. aastat.
Tervishoiu kogukulude mahust enamiku moodustavad haigekassa, leibkondade ja keskvalitsuse kulud. Haigekassa kulutuste osakaal sellest oli 68,1%, leibkondadel oli vastav näitaja 18,2% ning keskvalitsusel 9,2%.
Suurimate tervishoiu rahastamisallikate lõikes kasvasid enim leibkondade kulutused, seda 12,2%. Leibkonnad kulutasid tavapäraselt enim käsimüügi- kui ka retseptiravimitele. Haigekassa kulutused kasvasid aastaga 7,9% ning keskvalitsuse kulutused 6,5%.
Enim kasvasid mullu absoluutsummas kulutused retseptiravimitele, seda 11,6 miljoni euro näol. Kõige rohkem panustas sinna haigekassa, mille kulutused kasvasid 7,5 miljonit eurot ehk 8,2%. Leibkondade omaosalus retseptiravimite kogumaksumuses kasvas aastaga neli miljonit eurot ehk 6%.
Seejuures vähenes ühe retsepti hind inimese kohta, retseptiravimite kulude kasv oli Tervise Arengu Instituudi teatel tingitud ravimite kasutamise mahu tõusust. Ravimite odavnemisele aitasid kaasa muutused ravimite hinnapoliitikas. Näiteks jõustus 1. augustil sotsiaalministri määrus, mis kehtestas, et puude leevendamiseks mõeldud tervishoiutooted saavad käibemaksusoodustust.
Teine suurem kulude kasv toimus põhiliste meditsiini- ja diagnostikateenuste kulude osas. Valdkonna aastane kasv oli 10,2 miljonit eurot ehk 7,3%. See oli tingitud haigekassa kulutuste suurenemisest, mille üheks peamiseks põhjuseks oli tervishoiuteenuste loetelu piirhindadele rakendatud koefitsiendi 0,95 kaotamine alates eelmise aasta algusest.
Haigekassa eelarves suurenesid suhtelisel skaalal enim hooldusravile tehtavad kulutused, seda aasta lõikes 18,4%. Tõus vastas haigekassa eesmärgile parandada hooldusravi kättesaadavust. Statsionaarse hooldusravi juhtude arv kasvas aastas 2017 juhu võrra ning ambulatoorse hooldusravi juhtude arv 3787 võrra.
Oluliselt on kasvanud ka kulutused nakkushaiguste tõkestamisele, seda 7,9 miljonit eurot ehk 72,6%. Antud kulude kasv oli põhjustatud sotsiaalministeeriumi poolt soetatud HIV/AIDSi ravimitest, mis oli tingitud ravimivarude täiendamise vajadusest.
Kasutades rahvaloenduse tulemustega korrigeerimata rahvaarvu, kulutas tervishoiusüsteem keskmiselt 2012. aastal ühe inimese kohta 765 eurot. Leibkonna eelarvete lõikes kulutati omaosalusena tervishoiule 139 eurot. Sellest 54 eurot kulutati omaosalusena retseptiravimitele, 30 eurot hambaravile ning 19 eurot käsimüügiravimitele.
Tervishoiu kogukulud võtavad kokku kõik kulud tervishoiuteenustele, ravimitele ja muudele tervishoiukaupadele ning investeeringud tervishoidu, mida tasuvad haigekassa, riik, kohalikud omavalitsused, tööandjad ja inimesed ise. Kogukulude hulka arvestatakse ka ressursse, mis tuleb riigi tervishoidu välismaalt. Tervishoiu kogukuludesse ei arvestata ravikindlustuse eelarvest tasutavaid haigus-, hooldus- ja sünnitushüvitisi ega riigi tervishoiutöötajate koolitustellimuse kulusid.
Tervise Arengu Instituut avaldab eelmise aasta kogukulude analüüsi tänavu 30. detsembril ning esmased numbrid selle aasta tervishoiukulude kohta järgmise aasta oktoobris.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele