Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid enne täna Brüsselis algavat valitsusjuhtide tippkohtumist pankade kriisihaldusmehhanismis kokkuleppele.
Selleks luuakse pankade sissemaksetest 10 aasta jooksul kogunev 55 miljardi euro suurune kriisihaldusfond ning agentuur, kus pankade saatuse üle otsustamisel annavad tooni liikmesriigid, mitte Euroopa Komisjon, nagu algselt visandati, vahendas agentuur Bloomberg.
Kokkulepe saadi paika kaks päeva väldanud kõneluste järel, kus põrkusid suurte ja väikeste liikmesriikide huvid, euroala riikide ja euroala väliste riikide huvid ning Saksamaa siht kaitsta oma maksumaksjaid Euroopa Keskpanga taotluse eest viia kriisihaldus ELi tasandile.
"See on pangandusliidu viimane puuduv osa," ütles eurogrupi juht Jeroen Dijsselbloem. "Me paneme pangad ise oma riskide ja kahjumite eest vastutama. See on majanduslikult terve viis panganduse käsitlemiseks."
Artikkel jätkub pärast reklaami
Nüüd jätkub piikide murdmine Euroopa Parlamendis, mis on toetanud pigem Euroopa Komisjoni välja pakutud mudelit pankade kriisihalduseks. Eesmärk on enne tuleval kevadel toimuvaid Euroopa Parlamendi valimisi saada paika reeglid, mis annaks turgudele kindluse, et EL suudab vajadusel pankade probleemidega toime tulla.
Kokkuleppe saavutamiseks lükkasid rahandusministrid edasi otsust, kuidas nad ühiselt uut kriisihaldusmehhanismi garanteerima hakkavad juhul, kui kõrvale pandud vahenditest ei piisa. See süsteem töötatakse välja järgnevate aastate jooksul. Itaalia rahandusministri Fabrizio Saccomanni sõnul annaks see pankadele juurdepääsu euroala alalise päästemehhanismi ESM vahenditele.
Kokkuleppe järgi luuakse ELi seaduse raames kriisihalduse jaoks agentuur, samas kui raha kasutus ja käsutus pannakse paika riikidevahelise kokkuleppega.
Et otsustamisprotsess liialt venima ei jääks, mille pärast muretses Euroopa Keskpank, tuleb otsused langetada 24 tunni jooksul.
Selle 10 aasta jooksul, mil kriisifondi vahendid kogunevad, jaotatakse need riigipõhiselt eraldi osadeks. Kui nõuded ületavad fondi võimalused, on võimalik taotleda sildfinantseeringut teistelt riikidelt.
"Kui on vaja kohe suurt summat, siis tuleb see pärast pangandussektorilt maksudena tagasi saada," ütles Iiri rahandusminister Michael Noonan. "Seni, kuni on jõus printsiip, et tööstusharu ise maksab, olen ma sellega nõus."
500 mld euro suurune ESM ei lähe käiku enne, kui pankade rahastatud fondi võimalused on ammendatud. Sellisel juhul saab riik taotleda abi nii nagu seda on seni teinud Küpros ja Hispaania.
"Meil saab olema kaks rahastamisringi: ESM, kui solidaarsusfond, millel on kokku lepitud tingimuslikkus, ja teisalt euroala kriisihaldusfond," ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!