Davosi eliit hingab kergemalt

Ent hõisata on vara. Euroopa toibumine kujuneb ilmselt pikaldaseks ja tagasilanguse riskid on suured, tõdes Davosi foorumite ammune veteran, Rootsi SEB panga nõukogu liige Jacob Wallenberg.

“Sellega ei ole majandus veel kasvama hakanud, et CDSide hinnavahed (maksejõuetuse vastu kindlustamise hind – toim) on vähenenud,” ütles ta Rootsi majanduslehele Dagens Industri, prognoosides Hispaaniale, Portugalile ja Itaaliale veel aastaid kidumist.

Põhi tuleb pikem, kui me harjunud oleme, ja seda ka pankade jaoks karmistunud nõuete tõttu.

Wallenbergi sõnul on siiski fantastiliselt positiivne, et turud on rahunenud, riigid reformimas ja riskivalmidus taastumas.

“Valitsuste tegevust tuleb tunnustada,” kiitis euroalal arengut ka reedel foorumil üles astunud Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi, rõhutades, kui oluline on samaga jätkata.

“Eelarve defitsiidi vähendamine on vältimatu,” ütles Draghi, tõrjudes väiteid, et kasinuskurss on vale, mida Davosis pooldasid finantsist George Sorosele ja nobelist Joseph Stiglitz.

“Jätkusuutlikku majanduskasvu ei ole võimalik saavutada … lõputult uut võlga juurde tekitades,” jäi Draghi kindlaks, nõustudes, et lühiajaliselt majandus sellest kannatab. Kahju on aga väiksem, kui reformida kiiresti ning maksude tõstmise ja investeeringute vähendamise asemel lappida eelarved jooksvatest kuludest kärpekohti otsides.

Stiglitz tuletas aga taas meelde USA presidenti Herbert Hooverit, kes kasinusega 1929. aasta börsikrahhist Suure Depressiooni tegi.

Reaalmajandus veel tõusu ei tunne. Draghi ei kiirustanud kriisi võidetuks kuulutama. “Kas me oleme rahul? Otsus on veel tulemata,” nentis ta. “Reaalmajanduses ei ole me samasugust olukorra paranemist veel näinud.”

Sama hinnangu andis Davosis Rootsi rahandusminister Anders Borg. “Arvamus sõltub sellest, kas esindatakse finantsturge või tööstust,” ütles ta Dagens Industrile. “Tööstuse esindajad ei näe veel eriti märke, et põhi on käes.”

Ent kogu maailm ei kiratse sugugi – Borg kuulas Davosis maad Rootsi firmade ärivõimalustest Aafrikas. New Yorgi ülikooli professor Nouriel Roubini ärgitas aga “üles haibitud” BRIC-riikide (Brasiilia, Venemaa, India, Hiina – toim) asemel vaatama Filipiinide ja Indoneesia poole, kus kasv on kiire ja struktuurireformid sisukad. BRIC-riigid seevastu teevad vähikäiku, suurendades majanduses riigi rolli.

Euro seis on vähem halb. Mitmed eurole kadu kuulutanud kriitikud pidid Davosis tunnistama, et ühisraha on õnnestunud kindlamale alusele viia.

“Euroala seis on vähem halb kui kui läinud suvel,” tõdes Nouriel Roubini. “Ent fundamentaalsed probleemid – kasvu puudumine, majanduslanguse jätkumine, võime võlgu teenindada, kehv konkurentsivõime – on alles.” Värske numbri järgi on Hispaania töötus 26%.

Harvardi ülikooli professor Kenneth Rogoff tõdes samuti, et euro ilmselt jääb, kuid kui kasvu pole, ei saa rääkida, et euroala võlaprobleemid on lahendatud.

Lahendatud ei ole ka euroala juhtimise probleem – ühisraha eeldab palju tihedamat poliitilist koostööd. “Eeldab föderatsiooni pigem Kanada laadis, kui mitte USA,” ütles Rogoff. “Ilma selleta ei pea ühisraha vastu.”

Mario Draghi nimetas eelmist aastat ühisraha uuestisünni aastaks, kuid rõhutas, et nüüd tuleb otsustatu ka ellu viia – paika saada pankade ühine järelevalve, mis vajab lisaks ühtset kriisihaldusmehhanismi ja hoiusegarantiid.

“2013 on otsuste elluviimise aasta,” ütles Draghi.

Teise suure riskina maailmamajandusele vaeti Davosis USA eelarve defitsiiti.

“Ükski riik ei saa enesele lubada Euroopa tasemel kulutusi USA maksumääradega,” ütles  Rootsi peaministrer Fredrik Reinfeldt. “See ei ole võimalik.”

Rootsi ise on elav näide, et hällist hauani heaolusüsteem ei pea riiki tingimata pankrotti viima, kui maksupoliitika on sihtidele vastav.

Palju vaieldi Davosis juba ka selle üle, kas keskpankadel poleks aeg kriisimeetmeid lõpetama hakata.

“Keskpangad on teinud tuletõrjujatena, mis nad suutsid, nüüd on poliitikutel aeg teatepulk üle võtta,” ütles IMFi juht Christine Lagarde.

Reedel teatas hulk Euroopa panku, et tagastavad enne tähtaega Euroopa Keskpangast 2011. aasta detsembris võetud kriisilaenud. See ei tähenda kriisimeetmete tagasipööramist – need jäävad jõusse kuni vaja, andis Draghi mõista.

Valuutasõjas võitjaid ei ole. Debatt keskpankade teemal oli ajendatud ka uue valuutasõja hirmust –sellele lisas hoogu Jaapani uue valitsuse surve keskpangale jeeni nõrgestamiseks.

Nouriel Roubini hoiatas, et kui kõik riigid valuutat nõrgestavad, tõuseb toorme hind ja kasu ei saa keegi.

Valitsusjuhtidest pälvis Davosis suurt tähelepanu Suurbritannia peaminister David Cameron, kel tuli selgitada ja õigustada oma Euroopa kurssi. Cameron väitis, et Euroopa konkurentsivõime tõstmisest võidavad kõik. Selles nõustus Cameroniga Davosis ka Saksamaa kantsler Angela Merkel.

Cameron tutvustas ka Suurbritannia plaane arenenud riikide ühenduse G8 juhina.

Esikohal on ELi ja USA vabakaubanduskõnelused ja rahvusvaheline koostöö, et vähendada suurte rahvusvaheliste firmade võimalusi maksudest kõrvale hoida. Cameron ütles, et konservatiivina toetab ta madalaid makse, kuid mitte seda, et ettevõtted üldse makse ei maksa. Kõik peavad andma oma panuse.