SEB: eestlane lõunanaabreist kordades alalhoidlikum

Ainult 15 protsenti küsitletud eestimaalastest nentis, et nad pigem ostaksid vaba raha eest kestvuskaupu, kui koguksid mõnda pangatootesse. Lätis oli vastav number 27% ja Leedus 43%.

Panga poolt pakutavatest kogumislahendustest eelistavad Balti riikide elanikud pigem hoiust kui kõrgema riskitasemega investeerimistooteid.

"Balti pered eelistavad investeerimisele väga madala intressimääraga hoiustamist, sest nad ei ole enamasti valmis võtma riske, mis suurema tulu saamise võimalusega kaasnevad. Samuti leitakse, et investeerimine on keeruline ja selleks puuduvad piisavad teadmised," ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

"Uuringust selgus, et kõigis kolmes Balti riigis tundsid suurimat huvi investeerimisvõimaluste vastu noored," lisas ta.

Rohkem kui pooled uuringus osalenutest vastasid, et eelkõige säästavad nad raha ootamatuteks väljaminekuteks, et end turvaliselt tunda. Seega on oluline, et kogutud raha on võimalik kohe kasutusele võtta.

Eesti perede esmaseks prioriteediks rahaasjades on Messimase sõnul jooksvate arvete tasumine. "Seejärel kogutakse väike reserv ootamatuste tarvis. Olulisuselt järgmised on kogumine laste tarbeks ja mingi suurema eesmärgi nimel. Viiendale kohale platseerub kogumine pensioniks," märkis ta.

Seni õigeks peetud eelistustest lähtumine ei pruugi aga anda pere rahaasjade juhtimisel parimat võimalikku tulemust, lisas Messimas. "Panka nõustamisele on mõtet tulla just selleks, et lisaks heale ülevaatele oma varadest-kohustustest saada ka konkreetsed soovitused rahaasjades õigete prioriteetide seadmiseks vastavalt pere antud hetke tegelikele finantsvajadustele," rääkis ta.

Uuringust selgus, et ligi 40% Balti riikide peredest kogub rahatagavara ootamatusteks ehk kogub rahalist puhvrit.