• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kuidas maanduda turvaliselt aastas 2050?

    The Economisti ajakirjanikud ennustavad, et  40 aasta jooksul toimub maailmas hulk megamuutusi. 

    Pikaajaline ennustamine pole sageli kuigi edukas. Siiski on prognoosid huvitavad ka siis, kui need polegi veenvad. The Economisti ajakirjanikud ongi võtnud ette ennustamise raske töö ning näitavad 20 teemavaldkonnas kätte suuna, kuhu maailm on liikumas.
    Koli Aafrikasse
    Demograafia on väheseid valdkondi, kus 40 aasta prognoosid võivad tegelikkusele üsna lähedal olla. Seega on demograafia omamoodi alus ennustustele kõigis ülejäänud valdkondades. Mõnigi levinud teabekild satub selles hoopis uude valgusesse. Meil olla tulemas Hiina sajand? Ei sugugi. Sealne rahvaarv pöördub langusesse juba 2025. aastaks. Aastal 2050 on maailma suurim riik hoopis India. Rahvastiku kasvu põhiraskus nihkub lähikümnenditel aga hoopis Aafrikasse, mille rahvaarv ületab 2050. aastaks Euroopat koguni kolm korda. Sündimus hakkab aga langema kõikjal ning ilmselt saavutab maailma rahvastik sajandi teisel poolel umbes kümne miljardi juures oma lae. Kõikidele ülerahvastatud maailma pelgajatele on hea uudis aga see, et rahvastiku kasv on SKP ja rikkuse peamine allikas.
    Näita üles kodanikujulgust
    Demokraatia. Unustage demokraatia, selle asemel tuleb muretseda vabaduse ja õigluse pärast. Kui teil veab, siis olete 2050. aastaks e-valitsusega paradiisis, kus riik hoolitseb te soovide eest sama hoolsalt kui Amazon teie kirjanduslike valikute eest. Kui teil ei vea, siis lõpetate kusagil Silvio Berlusconi Itaalia ja Vladimir Putini Venemaa vahepealses riigis, mida valitsevad avaliku arvamuse manipuleerimises ja kriitikute äraostmises vilunud küünilised siseringid. Tehnoloogia ja kodanikujulgus otsustavad, kumb neist väljavaadetest võidab.
    Hari end ja tee rohkem tööd
    Riik. Rahvastik vananeb. Pensionid ja tervishoiukulud on laes ja tõusevad veel. Heaoluriik on pankrotis! Rahvastiku vananedes kujuneb välja poliitika, mis kulutab kallutatult pigem vanadele kui noortele. Nutikas riik toimib vastupidiselt, kuna see on tegelikult parim viis toetada kõiki. Kasv johtub ennekõike paremate oskustega töötavast elanikkonnast. Selle inimkapitali vundament on haridus ning riik peab katma koolilaste kulud, jagama tudengite omi ning aitama vaesematel täiskasvanutel omandada uusi oskusi.
    Leia võimalus inimesi ühendada
    Tehnoloogia. Elame maailmas, kus inimesed on pidevas ühenduses ja vahemaad pole enam probleem nagu vanasti. See toob aga kaasa ühe veidra asja, liitreaalsuse, mis ühendab reaalse ja virtuaalmaailma mitte niivõrd vahemaad tappes, kui rakendades seda teenuses.
    Inimesed saavad sisse logida (ja seega töötada), kus iganes nad ka ei viibi ja elukoha valikul on neil palju rohkem vabadust. See tähendab võimalust linnakeskustest eemale kolida. Nad saavad hõlpsamini elada kohas, mis neile meeldib. Olenevalt jõudude kujunemisest võib odavam ja parem kommunikatsioon inimesi tegelikult liita, mitte lahutada.
    Ole investeerimisel jätkuvalt ettevaatlik
    Majandus. 40 aastat tagasi ei olnud tärkavaid turge, 40 aasta pärast on need aga pildilt kadunud. Mõned jõuavad enne vananemist rikkaks saada, teised, näiteks Hiina, on raskustes. Kindel, et Aasia (mitte Hiina, vaid Aasia laiemalt) võtab sisse juhtpositsiooni, mis tal on olnud ajaloos. Oodata on suurt tasandumist, mille käigus vaesem maailmaosa jõukuselt rikkamale järele jõuab.
    Äriettevõtlus muutub keerulisemaks, konkurents teravamaks. Sellest peaks võitma tarbija, kellele uued tehnoloogiad ja ettevõtlus paljutki odavamaks muudab. Teisalt muutvad keerulisemaks karjäärimudelid, mis asenduvad keerulisemate - vabatahtlikul, vabakutselisel ja lepingulisel tööl põhinevate - mudelitega.
    Mõni asi ei muutu kunagi. Ka edaspidi kinnitavad börsimaaklerid ja investeerimisvõlurid investoritele kõige kuumemagi buumi ajal, et seekord on kõik teisiti ja kaotada pole võimalik. Ning ainult rumalad investorid jäävad neid uskuma. Majandustsüklid ei kao ning lähikümnendeil näeme neid terve hulga.
    Vii oma äri kosmosesse
    Teadus. Lääs kaotab juhtpositsiooni poliitikas ja majanduses, ilmselt ka sõjanduses. Kas midagi ka meile jääb? Võib-olla teadus. Teaduse raskuspunkt kandub keemialt ja füüsikalt bioloogiasse, kus meid ootab mõndagi põnevat, aga ka kohutavat. Eeskätt on see seotud DNA uurimisega.
    Uut kosmosevõidujooksu ei tule, küll aga kujuneb kosmos selle sajandi jooksul üha enam äritegevuse kohaks, mis aegamööda asendab kulukad ning pigem poosetamisele suunatud riiklikud kosmoseprogrammid.
      
    Millisena näete oma ettevõtet 40 aasta pärast?
    Kaido Kaare, ASi Kalev tegevjuht
    "Kalevi ametlik visioon ulatub küll umbes 10 aasta kaugusele, kuid olen kindel, et senist ajalugu arvestades on Kalev ka aastal 2050 tugev ja väärikas tegija piirkonna magusasektoris ning traditsioonide edasikandmine jätkub ka kõiki neid uusi trende, muutusi ja tehnoloogiaid arvesse võttes.
    Täpsem strateegiline plaan on lähema kolme aasta peale, nii et täna planeerime tooteid ja muudatusi aastasse 2015. Olen kindel, et tugev ajalooline taust, inimlik uudishimu ja põnevad tulevikumuudatused panevad paljusid maailma pikemale arengusuunale kaasa mõtlema ja neid oma tegemistes arvestama ja realiseerima."
    Madis Habakuk, Estonian Business School Groupi juhatuse esimees
    "Aastaks 2050 on Hiina SKP suure tõenäosusega üle 50% USA omast suurem. Sellest tulenevalt peame juba täna valmistuma. Tõenäoliselt on 40 aasta pärast hiina keel meie regiooni ärihariduses teine või kolmas võõrkeel. See mõjutab ka organisatsioonikultuuri ja äriharidust. See on põhipõhjus, miks EBS hoiab kätt "Hiina pulsil".
    EBSi visiooni üks variant vaatab 2050. aastasse. EBSi Helsingi filiaali avamise üks põhjus oli arvestamine Eesti ja Soome majanduste integreerumisega. Filiaalide loomine paneb emaülikooli paljuski "sundviskesse", vastamaks ärimaailma vajadustele."
    Raamatu info:
    "Megamuutus: maailm aastal 2050"
    The Economist
    Tõlkija Vahur Lokk
    Äripäev 2013 (ilmub 20. veebruaril), 320 lk
    Pehme köide
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaja Kallas ja Jüri Ratas pole turteltuvid. Ja seda pole vajagi
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
Mänguplaan peab olema, olgu või halb, ütlevad maletajad. Valitsuse plaan järsult tõusnud energiahindade leevendamise küsimuses on kaugel täiuslikkusest, küllap kohati lausa probleemne. Ent Äripäev tunnustab juhtkirjas valitsuserakondi kokkuleppele jõudmise eest.
Ükssarvikud sigivad kui küülikud
Ükssarvik pole mullusest enam haruldane loom, mistap peab investor olema ettevaatlik: talle võidakse ette sokutada hoopis otsaette kleebitud sarvega eeslivarss.
Ükssarvik pole mullusest enam haruldane loom, mistap peab investor olema ettevaatlik: talle võidakse ette sokutada hoopis otsaette kleebitud sarvega eeslivarss.
USA süüdistab Valgevene ametnikke piraatluses seoses Ryanairi lennuki intsidendiga
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
USA ametivõimud on esitanud neljale Valgevene valitsusametnikule lennukipiraatluse süüdistuse, kuna nad sundisid eelmisel aastal Leetu suundunud Ryanairi lendu maanduma Minskis, et arreteerida juhtiv opositsiooniaktivist.
Valitsus jõudis energiameetmetes kokkuleppele
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.
Koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond jõudsid kokkuleppele energia hinnatõusu leevendamise täiendavates meetmetes, millega kehtestatakse kodutarbijatele elektri- ja gaasi hinnalagi ning viiakse äritarbijate elektri võrgutasu nulli.