- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,08%39 752,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
- OMX Baltic0,01%300,04
- OMX Riga0,11%893,97
- OMX Tallinn0,00%2 068,71
- OMX Vilnius0,21%1 204,98
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,55%8 823,2
- Nikkei 225−0,08%39 752,94
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ehitus. Ehitusmaht kasvas mullu ligi viiendiku
Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted eelmisel aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 19% rohkem kui aasta varem. Ehitusmaht kasvas teist aastat järjest.
Hooneid ehitati 1,2 miljardi ja rajatisi 849 miljoni euro eest. 2011. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine püsivhindades 20% ja rajatiste ehitamine 16%. Ehitusmahu kasvu taga on eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd, mida toetas ka rajatiste ehitamine. Vaatamata kasvunumbritele kahel viimasel aastal on ehitusmaht võrreldav 2006. ja 2008. aastaga, jäädes aga ehituses seni edukaima, 2007. aasta ehitusmahule alla enam kui kuuendiku võrra.
Välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht suurenes 2012. aastal 13%. Kasv tulenes valdavalt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahu osatähtsus kogu ehitusmahus oli 11%.
Eluruumide ehitus pööras tõusule. Neli aastat langustrendil püsinud uute eluruumide ehitus pöördus mullu taas kasvule. Ehitisregistri andmetel lubati 2012. aastal kasutusse 1990 uut eluruumi, s.o 72 eluruumi rohkem kui aasta varem. Sarnaselt eelmiste aastatega asus suurem osa valminud eluruumidest korterelamutes ja iga teine neist oli kahe- või kolmetoaline. Samas on alates 2008. aastast korterelamutes asuvate eluruumide osatähtsus järjest vähenenud, mis on viinud kasvule ka eluruumi keskmise pinna. 2012. aastal valminud eluruum oli keskmiselt 117 ruutmeetrit. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.
Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele püsib turul nõudlus hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele. Turule on tulnud mitu uusarendust, seda just kõrgemate (kuus ja enam korrust) korterelamute näol, mille ehitamine oli vahepealsetel aastatel sama hästi kui peatunud. 2012. aastal anti ehitusluba 3035 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem.
2012. aastal lubati kasutusse 840 mitteelamut kasuliku pinnaga 474 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, kaubandus- ja laopinda. Võrreldes 2011. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.
Ehitusettevõtted ehitasid 2012. aasta IV kvartalis omal jõul 563 miljoni euro eest, mis oli varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 9% rohkem. Hooneehitustööde maht suurenes 16% ja rajatiste ehitusmaht jäi varasema aasta tasemele.
Ehitamine kallines aastaga viis protsenti. Ehitushinnaindeks tõusis 2012. aastal 2011. aasta keskmisega võrreldes 4,6%. Tööjõud kallines 6,3%, masinad 7,2% ja materjalid 3,7% varasema aastaga võrreldes.
2012. aasta IV kvartalis võrreldes III kvartaliga oli ehitushinnaindeksi muutus 0,8% ja võrreldes 2011. aasta IV kvartaliga 3,7%. Võrreldes III kvartaliga oli indeksi peamine mõjutaja tööjõu kallinemine, mis andis kvartalimuutusest üle kolmveerandi. Võrreldes 2011. aasta IV kvartaliga eelkõige materjalide kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust üle poole.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2012. aastal 2011. aasta keskmisega võrreldes 5,2%, remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks muutus võrreldes 2011. aasta IV kvartaliga 4,0%.
Seotud lood
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Firma jagas omanikutulu 4 miljonit eurot
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele