Parts: LNG terminali asukoht sõltub projekti küpsusest

„Suur rõhuasetus on ka projekti arendajatel, kes peavad tõestama ühe või teise projekti paremust,“ rääkis Parts, kes on täna Brüsselis, kus kolme Balti riigi, Poola ja Soome majandusministrid arutasid volinik Günther Oettingeriga Läänemere idakalda gaasituru hetkeseisu.

„Nende projekti küpsusest ja usutavusest sõltub väga palju,“ märkis Parts, mööndes, et see olgu arendajatele signaaliks.

Detailseid kriteeriume täna veel ei arutatud, vaadati laiemat konteksti. Partsi sõnul on väga oluline, et gaasituru arendamisest on huvitatud kõik Läänemere idakalda riigid. Nüüd tuleb üksikud investeeringud – sealhulgas Leedu-Poola vaheline gaasiühendus ja muud arendused – tervikpaketiks kokku sobitada.

„Me ei räägi ühest konkreetsest investeeringust, terminalist. Seda tuleb vaadata paketina, kus kõik riigid saaksid turu arengus uue kvaliteedi,“ ütles Parts.

Kontekstist sõltuvad ka paljud veeldatud maagaasi terminali näitajad.

„Kontekst on väga oluline, see ei ole Eesti-Soome maavõistlus,“ ütles Parts, viidates Euroopa Komisjoni tellitud uuringule, mis soovitab regionaalse terminali rajada kas Soome lahe lõuna- või põhjakaldale.

Partsi sõnul ei ole veel paigas, milliste kriteeriumide järgi projektide paremust hindama hakatakse. Eesti on oluliseks pidanud majanduslikku tasuvust, projekti maksumust, ärimudelit ja koormust avaliku sektori vahenditele. Pluss arendaja sõltumatuse küsimust, mis on erakordselt oluline, loetles Parts. Ka Euroopa Komisjon on lubanud esitada omad ettepanekud, mille alusel terminali asukoha valikut teha.

Partsi sõnul on vajalik, et kõiki projekte käsitletakse võrdselt ning võimalikult läbipaistvalt. Minister on seda meelt, et majanduslikud näitajad, sealhulgas küpsusaste, on mõlemal Eesti projektil paremad kui Soomel.  „See peaks kindlasti rääkima juba Paldiski projekti kasuks,“ lausus Parts.

Soome argumenti Eestist suuremast turust õõnestab aga ELi suurima gaasitarbija Saksamaa näide, kus pole ühtegi LNG terminali. Samas ei saa unustada, et ka Lätil ja Leedul on LNG terminali projekt ja omad huvid mängus. Mängu tulevad ka teised tegurid: üleminekuküsimused, senised tarnelepingud ja muu. Tänasel kohtumisel said kõik riigid esitada oma seisukohad ning kaardistati lahendamata küsimused.

Järgmine kohtumine ekspertide tasandil on märtsi lõpus. Maikuus toimuval ELi valitsusjuhtide Ülemkogul, mis osaliselt on pühendatuid energiateemadele, loodab energiavolinik Oettinger Partsi sõnul juba siduvamaid kokkuleppeid.

„Signaal on projekti arendajatele, kuidas nad oma projekti eest võitlevad,“ ütles Parts. „Kui projektid on head, siis on valmisolek neid kaitsta kindlasti olemas.“