- OMX Baltic−0,07%294,53
- OMX Riga−0,07%910,68
- OMX Tallinn−0,07%1 935,96
- OMX Vilnius0,27%1 265,42
- S&P 500−1,69%6 621,6
- DOW 30−1,14%45 829,16
- Nasdaq −2,36%22 481,02
- FTSE 100−0,86%9 427,47
- Nikkei 225−1,01%48 088,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,74
- OMX Baltic−0,07%294,53
- OMX Riga−0,07%910,68
- OMX Tallinn−0,07%1 935,96
- OMX Vilnius0,27%1 265,42
- S&P 500−1,69%6 621,6
- DOW 30−1,14%45 829,16
- Nasdaq −2,36%22 481,02
- FTSE 100−0,86%9 427,47
- Nikkei 225−1,01%48 088,8
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,15
- EUR/RUB0,00%94,74
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: Venemaa sõjamajandus peab veel vastu
Kas Venemaa uus riigieelarve aastaks 2026 ja järgneva kolme aasta eelarvestrateegia on sõda pidava riigi oma? Jah, on, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 46. sissekandes.
Samal ajal kui kogu maailm vaeb hinge kinni pidades Gazas võimaliku rahu saabumise võimalusi ja USA presidendi Donald Trumpi 20punktilise plaani esimese etapi elluviimist – mis vähemalt praegu on veel toimumas –, rulluvad Ukraina sõja ümber samuti mitmed muutused lahti. Trumpi ja Vladimir Putini rahvusvahelises meedias bromance’iks nimetatud pimesikumäng rahuläbirääkimiste ümber on praktiliselt otsa lõppenud. Putin keerab sõjategevuses jätkuvalt vinti peale ja Trump räägib üha enam oma pettumisest „Vladimiris“, kellega ta lootis heade suhete baasilt selle sõja kiiresti lõpetada. Too aga vististi seda ei tahtvatki.
Trump muutis lähenemist
Tundub, et selline asjade käik sai tulla üllatusena vaid Trumpile. Oli ju juba suvepoole näha, kuidas Kreml mängis temaga, aktiveerides sõjategevust ja Ukraina tsiviilelanikkonna pommitamist, samal ajal jättes mulje, et läbirääkimiseks on siiski võimalused. Alles siis, kui Trump hakkas sügise poole jõulisemalt peale suruma sõdivate riikide juhtide tippkohtumist, kutsudes ennast kolmandaks, selgus tallegi, et Kreml seda ei soovi.
Ühelt poolt trollis Putin otse, soovitades, et kui vaja, siis tulgu Volodõmõr Zelenskõi kohtuma Moskvasse. Ukraina president trollis vastu, et tulgu hoopis Putin, kui julgeb, tema poolt armutult pommitatava ja selle kodanikke tapva riigi juhina Kiievisse. Tegelikult aga andsid venelased teada, et tippkohtumisel pole mõtet ja nad on valmis läbi rääkima madalamal tehnilisel tasemel, et tippkohtumist n-ö ette valmistada. Seda siis juba olnud nn Istanbuli formaadis, kuigi mööndes võimalust delegatsioonide senise, venelaste poolt tahtlikult madala taseme tõstmiseks.
Trump, nähes, et esialgne Putini meelitame, mille apoteoosiks oli Alaska randevuu, siiski ei toimi, muutis oma lähenemist. Nüüd üritab ta jätta muljet, et surub Putinit jõuga läbirääkimistesse, pakkudes Ukrainale uuesti sõjalis-tehnilist abi, kuigi mitte enam peamiselt abina, vaid eurooplaste raha eest. Samuti sõlmides ukrainlaste kui kõige arenenuma droonitehnoloogia omanike ja kasutajatega suuremastaabilisi kokkuleppeid nii droonide tootmiseks kui ka ostuks, aga ka USA armee väljaõpetamiseks neid kasutama, millega seotud tegevused on juba käivitunud.
Kõige enam on infomüra tekitanud ja tähelepanu tõmmanud viimati USA asepresidendi J.D. Vance’i välja öeldud uudis, et Trump kaalub väga võimekate Tomahawki tiibrakettide tarnimist Kiievile, mida too on sõja algusest peale ameeriklastelt tagajärjetult palunud. Infosõja koostisosana on nii ameeriklased kui ukrainlased ühtlasi jätnud mulje, et see ongi praktiliselt otsustatud või kohe-kohe see otsus tuleb.
Samas tuleb arvestada, et ka üleandmise otsuse puhul on see pigem piiratud mõjuga. Põhjuseks see, et neid rakette ei saa palju olla, sest Pentagon korraldab just praegu nende ja Patrioti kõige modernsema versiooni PAC3 õhukaitserakettide suurema koguse tootmist, sest neid rakette olevat arsenalides vähevõitu. Peale selle on nende käsitlemiseks vähemalt esialgu vaja ameeriklaste personali abi. Trump on aga vandunud, et Ameerika sõduri saabas Ukraina maad ei talla.
Pealegi on venelased õppinud ukrainlastele tarnitud valdavalt vanema põlvkonna Patriot-rakettide tabamusi oma ballistiliste, hüperkiiruseliste ja tiibrakettidegagi osaliselt vältima, mistõttu on ukrainlaste raketitõrje näitajad viimase aja massiivsete Venemaa pommirünnakute laines märgatavalt langenud.
Kõik Raivo Vare Ukraina blogi sissekanded on leitavad siin. Blogi jälgimiseks lisa artikli lõpust märksõna "Raivo Vare majandusblogi" enda Minu Äripäeva valikusse.
Natuke enam on põhjust oodata Ukraina enda keskmaa rakettidest – täiustatud Neptunist ja uuest Flamingost. Piisava tootmismahu korral on nende tekitatav kahju Vene sõjalisele taristule ning veelgi enam energeetilisele ja kütusetarne taristule ilmselt mõjusam. Seda enam, et väidetavasti on Ukraina neid viimatistes rünnakutes juba mitmeid kordi kasutanud.
Kombinatsioonis paraneva olukorraga värbamises on ukrainlastel lootust Putini korraldatud kurnamissõjale paremini vastu pidada. Seda vaatamata tema sellesügisesele suurimale mobilisatsioonile.
Ka eurooplased on jätkanud kasvavalt nii Trumpi pealesunnitud ostudega, varustamaks Ukrainat sõjatehnikaga, kui ka tsiviilsektori toetusteks ja ka droonide arendamiseks ja ehitamiseks raha eraldamisega. President Zelenskõi on ju öelnud, et praegu suudab Ukraina ise varustada ennast vajamineva sõjatehnika ja moonaga juba 60% ulatuses, aga toota saaks palju enam. Ka ekspordiks, kui oleks piisavalt raha.
Seotud lood
Kursimuutus paneks valitseva režiimi löögi alla
Kuigi Venemaa sõjamajanduse edulugu on peatumas ja räägitakse isegi kulutuste kärpest, ei takista see lähema paari aasta jooksul sõjapidamise jätkamist Ukrainas või uue sõja alustamist, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 45. sissekandes.
Kas paavsti matused tõid pöörde? Mis saab edasi?
Kuigi seni on president Donald Trump Ukraina rahu eest seistes olnud pigem Vene huvide poolel, on viimased arengud lihtsaid karjapoisi-kombinatsioone nautinud Kremli mõnevõrra pingesse ajanud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 44. sissekandes.
Kogu maailma riigijuhid püüavad pakkuda Trumpile midagi, mis teda huvitab, et saada temalt vastu, mis vaja. Zelenskõi pakub Ukraina rikkalikke maavarasid. Ja Trump ongi huvitatud, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi 43. sissekandes.
Viimased sanktsioonid hammustavad Moskvat valusalt
Trumpi meeskond alles töötab välja oma strateegiat ja seetõttu ei maksaks ühtegi juttu veel võtta lõplikuna, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma Ukraina sõja majandusblogi 42. sissekandes.
Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid Everaus Kinnisvara AS alustas 8. oktoobril ettevõtte võlakirjaprogrammi teise seeria avaliku pakkumisega. Pakkumise koguväärtus on kuni 3 miljonit eurot. Ühe võlakirja nimiväärtus on 1000 eurot ja võlakirjade lunastustähtpäev on 22. oktoober 2028. Võlakirjade fikseeritud intressimäär on 10% aastas ning intressimaksed on kvartaalsed. Märkimisperiood lõppeb 17. oktoobril.
Hetkel kuum
Podcastid
Enimloetud
1
4
Lisatud analüütikute prognoosid
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele
