- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
- OMX Baltic0,08%318,14
- OMX Riga−1,09%954,61
- OMX Tallinn−0,01%2 205,83
- OMX Vilnius0,19%1 500,85
- S&P 5000,17%7 650,5
- DOW 30−0,18%51 682,64
- Nasdaq 0,39%26 522,55
- FTSE 100−1,45%10 659,13
- Nikkei 2251,38%65 018,95
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%96,6
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Logistika. Muuga laiendas vabatsooni
Tallinna Sadam laiendas aasta alguses vabatsooni Muuga sadama idaossa, et kiirendada peamiselt raudteevedude ettevalmistamist.
Vabatsooni laiendati valitsuse korraldusega veebruari algusest ning sellesse kuuluvad nüüd ka Muuga raudteejaama, Muuga tööstuspargi ja söeterminali alad. Kokku asub Muuga sadamast vabatsoonis 464 hektarit ja nõuetele vastava piiride kogupikkus on 12,7 kilomeetrit.
Toetab mahtude kasvu. ASi Tallinna Sadam kommertsjuht Erik Ringmaa rääkis portaalile logistikauudised.ee, et praeguse seisuga jäävad laienenud vabatsooni alale AS Coal Terminal, Katoen Natie ja Transiidikeskuse konteinerterminal. Transiidikeskus asus küll ka varem vabatsoonis, kuid seoses konteinerrongide arvu kasvuga võimaldab vabatsooni laiendus rongikoosseise kiiremini ette valmistada. Üks raudteeveo mahu kasvataja on Mitsubishi Muuga–Kaluga konteinerrongi liin.
Ringmaa sõnul on peale selle sõlmitud lepingud kahe ettevõttega, kes rajavad Muuga tööstusparki väetiste granuleerimiskompleksi ning lao- ja tootmiskompleksi. Tulevikus jäävad vabatsooni ka võimalikud uued terminalid Muuga sadama idaosas.
ASi Tallinna Sadam ärisuunajuht Margus Sitsi lisas, et varem kattis Muuga sadama territooriumile kehtestatud vabatsooni ala sadamat vaid osaliselt. See hõlmas peamiselt n-ö vana läänepoolse osa sadamaalast. Viimaste aastate jooksul on sadama territoorium aga laienenud. Välja on arendatud sadama idapoolne osa, kus asuvad Muuga söeterminal ja uus konteinerterminal ning nende vahele jääv tagalaala ning ka Muuga tööstuspargi alad. Rajatud on neid ühendav tee ja viadukt. “Muuga vabatsooni laiendusega liideti kogu sadamaala ka vabatsooni mõistes ühtseks tervikuks. Lisaks sadamaalale laienes vabatsoon ka Muuga raudteejaama territooriumile, mis lihtsustab ja kiirendab eeskätt raudtee veo- ja tollidokumentide vormistamist,” lisas ta.
Laienemine võttis mitu aastat aega. Tegemist oli päris mitme aasta pikkuse protsessiga. “Peamise osa sellest võttis just sellise ühtse sadama-ala loomine ehk siis kahe sadamapoole ühendamine, ühendustee loomine, viadukti rajamine ja tööstuspargi ala väljaarendamine. Piiride kooskõlastamine ning vabatsooni nõuetele vastava piirde ja pääslate planeerimine ja ehitus läks juba kiiremini,” rääkis Sitsi.
Lähitulevikus Muuga sadam vabatsooni enam laiendada ei plaani, aga kui tekib vajadus, siis vaadatakse Sitsi sõnul selle võimalused üle.
Vabatsoonis tegutsemise eelised. Combidek Logistika OÜ juhataja Ojari Paas tõi vabatsoonis tegutsemise eelistena välja, et seal ei pea tasuma tollimakse ja bürokraatiat on vähem. “Neil on vähem deklaratsioone täita, iga deklaratsioon on ajakulu, mida saab lõpuks rahas arvestada.”
Samas märkis Paas, et vabatsooni tegutsema pääsemine või selle loomine on paras bürokraatlik kadalipp. “Tsooni eelised on suured, samas sisenemisbarjäär kõrge,” lisas ta.
Kui tollilao saab rajada endale sobivatesse ning maksuameti poolt heakskiidetud ruumidesse pärast paarikuulise bürokraatia läbimist, siis vabatsooni territoorium on juba piiratud ala. Sinna saab rajada laod ja tehased, kuid tegutsema asumine sõltub kokkuleppest maaomaniku ehk Tallinna Sadamaga. “Muugal lisati vabatsooni ka raudteejaam, mis annab Transiidikeskusele suure eelise ja aja kokkuhoiu,” selgitas ta. Samas sooviksid tema sõnul ka paljud Muuga sadama ääres olevad tollilaod saada vabatsooniga samalaadseid lihtsustusi, mis aitaksid kaasa kaubavahetuse tõhustamisele.
Sillamäe Molycorp Silmeti juht David O’Brock ütles samuti, et vabatsoonis tegutsemise loa vormistus võib olla keeruline, võtab palju aega ja muid ressursse.
Molycorpil oli kunagi vabatsoonis tegutsemise luba vormistatud selleks, et lükata edasi impordimaksude tasumist. “Impordime tooret ja ekspordime 99% oma toodangust. Kuna ostsime palju toorainet ja reagente kolmandatest riikidest, vajasime vabatsooni luba, et ladustada Eestit transiidina läbivaid Euroopa Ühenduse väliseid kaupu,” ütles ta. Tänapäeval asendab seda luba aga Molycorp Silmeti enda tolliladu ja seestöötlemise load.
Hetkel kuum
Huvi tsooni vastu kasvab. Sitsi sõnul on viimastel aastatel huvi vabatsoonis tegutsemise vastu järjest kasvanud. “Üks põhjus on kindlasti see, et kogu Muuga sadama ala on muutunud ühtseks tervikuks, kaasates ka Muuga tööstuspargi ala,” lisas Sitsi, kelle sõnul ei saa mainimata jätta kogu Eesti logistikasektori ettevõtete ühiseid jõupingutusi, et Eestit läbiv transpordikanal oleks efektiivne ja usaldusväärne ning kaubaomanikel oleks soov seda kasutada. Veelgi enam, sellest tulenevalt on ka uued rahvusvaheliselt tuntud logistikaettevõtted huvitatud Muuga sadamasse oma logistikakeskuste loomisest. “Kuna AS Tallinna Sadam ise reaalselt kaupasid ei liiguta, siis ongi meie roll peamiselt selleks vajaliku infrastruktuuri ja keskkonna loomine, millele siis huvitatud osapooled saavad rajada oma tootmisüksuse või logistikakeskuse,” rääkis ta.
Eestis on kokku neli vabatsooni: Muuga, Sillamäe, Paldiski ja Valga vabatsoon. Muuga vabatsoon tegutseb aastast 1997.
Kellele sobib vabatsoon?
Tallinna Sadama ärisuunajuhi Margus Sitsi sõnul võiksid vabatsoonis tegutsemist kaaluda ettevõtted, kelle ärist tulenevalt on mõistlik kasutada sadamateenuseid ja vabatsooni eeliseid, millest peamiseks on lihtsamad tolliformaalsused.“Vabatsoon võimaldab lükata edasi impordimaksude tasumist ja kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, näiteks impordilitsentsid, kuni kauba vabasse ringlusse lubamiseni või mõnele muule tolliprotseduurile suunamiseni,” loetles Sitsi vabatsooni eeliseid.Vabatsoon annab eelise ka ettevõtetele, kelle tegevus on seotud kaupade transiidiga läbi Eesti n-ö kolmandatesse riikidesse. “Vabatsoonis saab ladustada Eestit transiidina läbivaid Euroopa Ühenduse väliseid kaupu, vältides maksude tasumist ning kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist, ning rakendada eksporditoetuste alla kuuluva Euroopa Ühenduse kauba suhtes selle vabatsooni toimetamisest tulenevalt kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid, näiteks eksporditoetuste väljamaksmine,” selgitas Sitsi.Muuga vabatsooni tegutsema pääsemiseks peab ettevõtja pöörduma Tallinna Sadama poole. Uued tulijad peaks Sitsi sõnul kõigepealt vabatsooni rajama oma tootmise või logistikakeskuse ning seejärel taotlema vabatsoonis tegutsemise lube ja kooskõlastusi. Kõik praegu vabatsoonis tegutsevad ettevõtted ehk terminalide operaatorid on pidanud taotlema maksu- ja tolliametilt vabatsoonis tegutseva ettevõtte loa.
Mis on mis
Vabatsoon ja vabaladu
Kauba paigutamine vabatsooni või vabalattu võimaldab:lükata edasi impordimaksude tasumist.lükata edasi kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist (nt impordilitsentsid) kuni kauba vabasse ringlusse lubamiseni või mõnele muule tolliprotseduurile suunamiseni.ladustada Eestit transiidina läbivaid Euroopa Ühenduse väliseid kaupu (vältides maksude tasumist ning kaubanduspoliitiliste meetmete rakendamist).rakendada eksporditoetuste alla kuuluva Euroopa Ühenduse kauba suhtes selle vabatsooni toimetamisest tulenevalt kauba ekspordi tolliprotseduuriga kaasnevaid meetmeid (nt eksporditoetuste väljamaksmine).
Vabatsoonid ja -laod on Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi osad või tolliterritooriumil asetsevad rajatised, mis on ülejäänud tolliterritooriumist eraldatud ja kus loetakse Euroopa Ühenduse välist kaupa imporditollimaksude jms kohaldamisel väljaspool ühenduse tolliterritooriumi olevaks.
Vabatsooni või -lattu võib paigutada nii Euroopa Ühenduse kui ka ühendusevälist kaupa. Toll võib nõuda, et ohtlik või muu kaup, mis nõuab eritingimusi, paigutataks kohta, mis on spetsiaalselt selleks mõeldud ja vastavalt varustatud. Euroopa Ühenduse kauba ja ühendusevälise kauba koosladustamiseks peab olema tolli luba.Kauba hoidmine vabatsoonides või -ladudes ei ole ajaliselt piiratud. Konkreetsed kauba hoidmise tähtajad võib määrata ühise põllumajanduspoliitika alla kuuluvatele kaupadele.
Tasub teada
ELis võib luua kahte tüüpi vabatsoone
I kontrollitüüpi vabatsooni aluseks on püsivate piirde olemasolu.Üldjuhul ei pea vabatsooni toimetatud kauba kohta tollideklaratsiooni esitama, vaid kaup kantakse üksnes laoarvestusse.Kauba tsoonist väljatoimetamisel mujale Euroopa Ühenduse territooriumile tuleb iga kord tollile tõendada, kas kaubal on ühenduse staatus või tuleb läbi teha mitteühenduse kaubale ettenähtud tolliformaalsused.Toll on ööpäev läbi kohal ja teeb tollikontrolli vabatsooni piiril, sisse- ja väljapääsudel ning ka vabatsooni sees.Seda tüüpi vabatsoon ei saa olla regulaarsete laevaliinide lähte- ja sihtpunktiks.
II kontrollitüüpi vabatsooni aluseks on tolliformaalsuste täitmine vastavalt tolliladustamise tolliprotseduuri nõuetele.Andmed kauba kohta esitatakse tollile tollideklaratsioonil. Kauba staatust tõendavaid dokumente kasutatakse vajadusel.Vabatsooni kauba ladustamiskohad peavad vastama tolliladudele kehtivatele nõuetele.Tollikontroll põhineb tollideklaratsioonidel ja laoarvestuse kontrollil ja tolli kohalolek ei ole vajalik.Randuda võivad Euroopa Ühenduse tolliterritooriumil regulaarreise tegevad laevad.Esimest tüüpi vabatsoonid on Eestis Muuga, Sillamäe ja Paldiski, teist tüüpi vabatsoon asub Valgas.
Pane tähele
Vabatsooniga liitujate arv kasvab visalt
Uued vabatsoonis tegutsemiseks väljastatud load alates aastast 20092009 02010 12011 12012 02013 2
Siiani pole maksu- ja tolliamet ühtegi taotlust lõplikult tagasi lükanud.
Allikas: maksu ja tolliamet
Seotud lood
- ST
Võlakirju saab märkida kuni 29. septembrini
Hetkel kuum
Piimatootjate ees kohustusi 26 miljonit
TTJA menetlus tuvastas rikkumised
Kohtunik: hagi on hästi mahukas ja hõre, nõue väga suur
Podcastid
Enimloetud
6
Viimased uudised
Tagasi Äripäeva esilehele