Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ilvese ja Krugmani sõnasõda saab muusikaks
Pühapäeval esietendub Tallinnas Mustpeade majas Eugene Birmani heliteos „Nostra culpa“, mille loomise ajendiks oli eelmise aasta suvel puhkenud terav sõnavahetus USA majandusteadlase Paul Krugmani ja president Toomas Hendrik Ilvese vahel.
Nobeli preemia laureaat Krugman kirjutas oma blogis, et ehkki Eesti on saanud kärpemeetmete kaitsjate lemmiklapseks, pole riigi majandus tegelikult langusest taastunud. Ta illustreeris oma vaid mõnelauselist mõttekäiku Eesti sisemajanduse kogutoodangu graafikuga, mis näitas, et majandus on 2007. aasta tasemest allpool, ja iroonitses: eks see on muidugi parem kui mitte midagi, aga kas saab seda majanduslikuks triumfiks pidada?
Parasjagu Lätis visiidil viibiv Ilves torkas Twitteri-postitustes vastu: „Kirjutame millestki, mida me ei tea, oleme ennasttäis, ülbed ja üleolevad. Nad on ju kõigest pilusilmad. /---/ Aga tõepoolest, mida me ka teame? Oleme ju kõigest rumalad ida-eurooplased. Valgustamata. Ühel päeval ehk saame aru. Nostra culpa. /---/ S...me ida-eurooplase peale: nende inglise keel on kehv, nad ei taipa reageerida, teevadki seda, milles on kokku lepitud, ja valivad tagasi vastutustundlikke valitsusi.“ Sõnavahetus ajendas kirgliku arvamustevahetuse Eesti meedias ja leidis ohtralt kajastust ka välispressis.
Daugavpilsis sündinud, lapsena koos perega USAsse elama asunud ja tänaseks Eestisse elama tulnud heliloojat Eugene Birmanit ajendas ajakirjanduses enamasti finantsooperiks, tegelikult pigem kantaadiks kvalifitseeruvat heliteost „Nostra culpa“ looma mõistmine, et Ilvese-Krugmani sõnavahetus ületas nn poliitilise ja majandussündmuse piirid ning kujunes kultuuriliseks sündmuseks. „Mõlemad debatis osalenud on ühtaegu nii legendid kui ka suured isiksused, nende kokkupõrge „maailmalavaval“ ongi selline aines, millest sünnivad tänapäevased heliteosed,“ sõnab ta. Põhjuseks, miks nii eestlastel kui ka lätlastel on kärpemeetmetega kohanemine kergemalt läinud kui nn vanal Euroopal, peab ta okupatsioonikogemust: „Eestlased on pidanud aastakümneid elama teistsuguse – ja halvema – kasinuse tingimustes.“
Heliteose libreto autor on pikemat aega Eestis elanud ameeriklane Scott Diel, kes tegutseb ERRi ingliskeelse portaali ajakirjanikuna ning keda laiem avalikkus tunneb kolumnist Vello Vikerkaare nime all.