Sirje Rank • 20. märts 2013 kell 12:38

Leedu volinik soovitab finantstehingute maksu

Uuest aastast jõustuma plaanitud finantstehingute maks võib hoopis positiivselt mõjuda - see sunnib pangad rahakeerutamise asemel reaalset majandust rahastama, ütles Euroopa Komisjoni maksuvolinik Algirdas Šemeta.

Maksuga kaalub liitumist 11 Euroopa Liidu riiki, nende hulgas ka Eesti.

Brüsselis Äripäevale antud intervjuus jäi volinik kindlaks, et võrdlused Rootsis läbi kukkunud katsetega taoline maks kehtestada ei päde ning et seekord lähevad asjad teisiti.

Intervjuu Algirdas Šemetaga.

Kuidas õigustate pensionifondide maksustamist?

Piiramaks võimalusi maksust kõrvale hiilida, kehtestasime sellele laia baasi - maksu alla lähevad kõik turud, turuosalised ja instrumendid. Vahet ei luba teha ka võrdne kohtlemine - inimesed ei säästa ju üksi pensionifondides.

Kui aga pensionifondid valivad pikaajalise investeerimisstrateegia, on maksu mõju väga väike. Rida instrumente - näiteks esmasemissioonid - on maksuvabad. Pensionifondide endi valitsemistasud võivad isegi kõrgemad olla kui selle maksu mõju.

Ka konservatiivsed pensionifondid on muutunud aktiivsemaks, et kohustustega toime tulla.

Aktiivsem strateegia tähendab suuremat riski, mida tulevased pensionärid ei pruugi adudagi. Maks sunnib pensionifonde konservatiivsemaks, mis võiks perspektiivis pensionäride huvidele paremini vastata ega pruugi sugugi tähendada madalamat tootlust.

Ehk muudatusi pole plaanis?

Komisjonilt tellitud ettepanek on laual. Nüüd on liikmesriikide asi läbi rääkida kompromiss, mis oleks kõigile aktsepteeritav.

Balti ja Põhjala riikides kaalub Eesti ainsana seda maksu - kas on ka regionaalset mõjude analüüsi?

Maks on kujul, mis välistab tehingute pagemise ühest riigist teise üksi maksu pärast. Selleks rakendasime nii asukoha- kui emissioonikoha printsiipi ja tugevdasime maksust kõrvale hiilimise vältimise sätteid.

Teisalt on reas riikides maks juba olemas või kaalumisel. Prantsusmaal mullu augustist, Itaalias 1. märtsist, Portugalis ja Hispaanias on eelnõud valmis.

Kui tõhustatud koostööst asja ei saa, saame erinevad maksud, mis on finantssektorile koormavam kui 11 riigi ühtmoodi süsteem.

Kui ilmneb negatiivne mõju - kas on plaan B maksu tühistamiseks?

Uurisime riikide varasemaid kogemusi, sealhulgas Rootsi näidet. See oli konstrueeritud nagu kandiliste ratastega jalgratas. Ja siis imestatakse, et ratas ei sõida. Arvan, et kui see maks tuleb, siis see ka toimib.

USA protestis, et EL maksustab väljaspool oma piire, kuidas see maks kokku kogutakse?

Me ei maksusta võõral territooriumil - ettepanekus on selge kriteerium, mis määratleb majandusliku seose maksu maksja ja maksu rakendatava riigi territooriumi vahel. Asukoha ja emissioonikoha printsiipi kasutatakse rahvusvahelistes maksuküsimustes laialdaselt ja ka piiriülesed süsteemid toimivad. Näiteks käibemaksu puhul.

Maksu kogumiseks on ELis maksukoostöö seadused, rahvusvaheliselt on konventsioon vastastikuse haldusabi kohta maksuküsimustes. USAst ootame sarnast koostöövalmidust nagu näitasid üles ELi riigid FATCA puhul, (kohustab võõrriigi finantsasutusi tegema USA maksuametiga koostööd USA maksuresidentide tuvastamiseks - toim.)

Pikemat intervjuud loe tänase Äripeva paberlehest.

Hetkel kuum