Peaminister Andrus Ansipi sõnul pole Eestis veel selget ettekujutust, kas finantstehingute maksuga liituda või mitte.
"Me peame põhjalikult analüüsima, mis kasu me võiksime saada, et meie majanduskeskkond oleks veelgi enam sarnane Euroopa kõige tugevamate majandustega. Ja mis kahju me võiksime saada, et meie naabrid ei kavatse liituda," ütles Ansip läinud nädalal Brüsselis toimunud Ülemkogu järel, mis lõppjäreldustes tunnustas edasiminekut finantstehingute maksu osas. "Pole need asjad edenenud midagi," rehmas Ansip.
Maksu baas on lahtine, nii ei saa võimalike tulude kohta midagi kindlat kosta.
"Enamuses liikmesriikides on olemas mingisugused pangamaksud. Valdavalt on need kapitalimaksud ja ka meie naaberriikides on nii mõneski ulatuslikumad pangamaksud kui kavandatav finantstehingute maks võiks olla," rääkis Ansip, viidates Rootsile. "Idee järgi võiks see olla ühtse turu arendamise huvides, kui liikmesriigiti eksisteerivad märkimisväärsed maksud saaksid ühtlustatud üle ELi," arutles Ansip.
Eestis selget maksukava pole. Ent juba väidetakse ühelt poolt, et maks hävitaks rahandusalase ettevõtluse, ning teisalt, et tulu maksust oleks naeruväärselt väike.
"Kuidas need tühised summad siis rahatööstuse suudavad ära hävitada?" imestas Ansip.
"Kas see maks jõustub või ei jõustu, seda me veel näeme. Süvendatud koostööd soovivatest riikidest vähemalt üheksa peavad jõustumise heaks kiitma. Kui heakskiitu ei tule, ei tule ka finantstehingute maksu," ütles Ansip.
Seotud lood
Finantstehingute maks, mida Euroopa Parlament näeks hea meelega ELi eelarve ühe omavahendina ning mis Euroopa Komisjoni eelnõu järgi jõustuks tuleva aasta algusest, jääb teemana tõenäoliselt venima, ütles Euroopa Parlamendi saadik Ivari Padar.
Suurbritannia kaebas Euroopa Kohtusse finantstehingute maksu kavandi, mille järgi maks laieneks tehingutele üle ilma, kui tehingu üks osapooltest on finantstehingu maksu kehtestanud riigi resident või kui kaubeldakse instrumendiga, mis on emiteeritud mõnes maksu kehtestanud riigis.
Eestis ja veel 10 Euroopa Liidu riigis tulevast aastast jõustuma kavandatav finantstehingute maks riskib piirkonna riikide jaoks laenuraha kallimaks muuta, kuna järelturu vähenenud likviidusus kaalub üles esmasemissioonide maksust vabastamise, vahendab Bloomberg.
Eesti valitsus otsustas tellida finantstehingute maksu mõjuanalüüsi, ütles rahandusminister Jürgen Ligi täna valitsuse pressikonverentsil.
Kõnekeskuse ja klienditoe teenus läbi välise partneri kogub viimastel aastatel populaarsust – see on hea võimalus kokku hoida tööjõukuludelt. Kui teised sarnase teenuse pakkujad vastavad vaid klientide kõnedele, teeb Foruse eriliseks operatiivsus reageerida kiirelt kohapeale patrullekipaaži ja tehnikutega.
Hetkel kuum
“Kas nad äkki murravad mingeid salajasi lubadusi?"
Sõidame superrikastele mõeldud särtsuautoga Eesti teedel
Tagasi Äripäeva esilehele