Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pika staažiga G4Si juhatuse liige lahkub

    20 aastat G4Sis töötanud turvaettevõtte juhatuse liige Veiko Vaher lahkub ametist.

    1. maist annab sularahadivisjoni direktor Vaher töö üle seni rahvusvahelises ettevõttes First Data Balti operatsioone juhtinud Peeter Torimile.
    "Veiko Vaher on teinud G4Sis pika karjääri, alustades 20 aastat tagasi turvatöötajana. 2010. aastal sai Veikost G4S Eesti juhatuse liige, kelle juhtida olid sularahaveo- ja käitluse valdkonna kõrval ka mitmed suurprojektid. Nendest tähtsaim ja tunnustatuim oli kahtlemata kahe aasta tagune eurovahetus," ütles G4S Eesti juhatuse esimees Priit Sarapuu.
    "Mõistan ja austan Veiko otsust panna end proovile uutes valdkondades ning soovin siiralt edu kõikidele tema ettevõtmistele," lisas ta.
    Vaheri sõnul soovib ta pärast pikaajalist töötamist turvavaldkonnas proovida midagi uut. "Esialgu võtan aja maha ning uusi väljakutseid asun kaaluma alles pärast pikemat puhkust. Uuele juhile annan üle hästi toimiva üksuse ja ühtehoidva meeskonna," sõnas ta.
    Peeter Torimi sõnul on G4S ettevõttena ja sularahadivisjon meeskonnana huvitav ja motiveeriv väljakutse. "Loodan ühendada oma varasemaid kogemusi ettevõtte, meeskonna ja meie klientide hüvanguks," ütles ta.
    Torim omab pikaajalist kogemust panganduse ja maksete käsitlemise valdkonnas, viimased seitse aastat on ta töötanud globaalses ettevõttes First Data, juhtides kontserni Balti operatsioone. Muu seas on First Data aidanud luua ja haldab Nordea ja Danske pankade Balti riikide ühist sularahaautomaatide võrku.
    Varasemalt on Torim 14 aastat töötanud erinevatel ametikohtadel Eesti ja Skandinaavia finantsasutustes, olles muu hulgas vastutav välisarvelduste, müügi-, projektijuhtimise ning liisingfinantseerimise eest.
    G4Si sularahadivisjonil on Eestis kolm rahatöötluskeskust, mis asuvad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis. Divisjon teenindab 754 sularahaautomaati, 101 sularaha sissemakse automaati ning 146 pangakontorit. Sularaha transportimis- ja töötlemisteenust kasutavad ligi 430 G4Si klienti. Sularahadivisjonis töötab 304 inimest.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Ka ettevõtted vajavad elektrihinna käest päästmist
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
4000eurose elektrihinna välguvalguses paistab üpris vältimatu, et ka äritarbijatele tuleb rängad summad moel või teisel kompenseerida, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA olemasolevate eluasemete müük langes kuuga ligi 6%
USAs langes olemasolevate eluasemete müük juulis ligikaudu 6% juunikuuga võrreldes, selgub Riikliku Kinnisvaramaaklerite Ühingu kuuraportist, vahendab CNBC.
USAs langes olemasolevate eluasemete müük juulis ligikaudu 6% juunikuuga võrreldes, selgub Riikliku Kinnisvaramaaklerite Ühingu kuuraportist, vahendab CNBC.
Reaalajas börsiinfo
Bigbank: majanduses pole midagi seisma jäänud
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Bigbanki Eesti üksuse juht Jonna Pechter ütles Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et klientide käitumine majanduse jahtumist ei näita ning laenutaotluste arv ei ole kahanenud.
Valitsus tahab inimeste telefonidesse asukohapõhiselt ohusõnumeid saata
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Valitsus kiitis täna heaks elektroonilise side seaduse (ESS) muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on luua õiguslikud eeldused ohualapõhise kiire ohuteavituse süsteemi (AKOS) kasutuselevõtuks. Ohuteavituse süsteem valmib hiljemalt 2023. aasta veebruaris.
Selgus käes: elektri hinnaralli tekitas naeruväärselt väike puudujäänud kogus elektrit Leedukate pakkumine polnud börsile aktsepteeritav
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.
Baltikumis jäi puudu kõigest 2,14 megavatt-tundi elektrit, et 4000eurone elektri tunnihind ära hoida. Leedu energiafirma Ignitis tegi tiputundideks küll pakkumised, kuid need turule ei sobinud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.