Tõenäoliselt otsustab eurotsoon Kreekale kolmanda abipaketi andmise novembris, peale seda, kui rahvusvahelised eksperdid on andnud oma hinnangu Kreeka pingutustele reformide elluviimisel.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangu kohaselt vajab Kreeka 2014.-2015. aastal lisaks praegusele kokkulepitud summale veel lisaks 10-11 miljardit eurot.
Osaliselt on põhjuseks see, et eurotsooni keskpangad keeldusid, vastupidiselt euroala majandusministrite ootustele, Kreeka valitsuse võlakirjade tagasimaksete edasilükkamisest.
Kreeka on alates 2010. aastast saanud juba kaks abipaketti ning kolmas võimalik abipakett ei ole Saksamaal vahetult enne valimisi just kõige populaarsem. Saksamaa valijad on väsinud peale kolme aastat sügavat kriisi teisi aitamast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kreeka ei vaja lisaraha enne 2014.aasta teist poolt, kuid otsuse lisaraha andmiseks peab vastu võtma hiljemalt novembris, kuna IMF saab Kreeka abipaketis osaleda vaid siis, kui programm on 12 kuud ette täies ulatuses juba rahastatud.
Kreeka võlakoorem on praegusel hetkel keskeltläbi 305 miljardit eurot ehk 160% SKTst. Suurem osa ollakse võlgu eurotsoonile.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!