• OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 225−0,17%44 825,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,63
  • OMX Baltic−0,18%293,76
  • OMX Riga−0,03%916,06
  • OMX Tallinn−0,71%1 964,19
  • OMX Vilnius0,00%1 233,86
  • S&P 500−0,13%6 606,76
  • DOW 30−0,27%45 757,9
  • Nasdaq −0,07%22 333,96
  • FTSE 100−0,88%9 195,66
  • Nikkei 225−0,17%44 825,96
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,84
  • GBP/EUR0,00%1,15
  • EUR/RUB0,00%98,63
  • 05.09.13, 21:24
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kreeka järgmise abipaketi saamine otsustatakse novembris

Tõenäoliselt otsustab eurotsoon Kreekale kolmanda abipaketi andmise novembris, peale seda, kui rahvusvahelised eksperdid on andnud oma hinnangu Kreeka pingutustele reformide elluviimisel.
Rahvusvahelise Valuutafondi hinnangu kohaselt vajab Kreeka 2014.-2015. aastal lisaks praegusele kokkulepitud summale veel lisaks 10-11 miljardit eurot.
Osaliselt on põhjuseks see, et eurotsooni keskpangad keeldusid, vastupidiselt euroala majandusministrite ootustele, Kreeka valitsuse võlakirjade tagasimaksete edasilükkamisest.
Kreeka on alates 2010. aastast saanud juba kaks abipaketti ning kolmas võimalik abipakett ei ole Saksamaal vahetult enne valimisi just kõige populaarsem. Saksamaa valijad on väsinud peale kolme aastat sügavat kriisi teisi aitamast.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kreeka ei vaja lisaraha enne 2014.aasta teist poolt, kuid otsuse lisaraha andmiseks peab vastu võtma hiljemalt novembris, kuna IMF saab Kreeka abipaketis osaleda vaid siis, kui programm on 12 kuud ette täies ulatuses juba rahastatud.
Kreeka võlakoorem on praegusel hetkel keskeltläbi 305 miljardit eurot ehk 160% SKTst. Suurem osa ollakse võlgu eurotsoonile.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele