Eesti edu võti peitub loovust väärtustavas haridussüstemis

Kas olete tähele pannud, et akadeemilisel kraadil ei ole enam seda väärtust, mis varem? Magistrikraadiga töötute humanitaaride appikarjed riigi poole pole vaid nende isiklik tragöödia. See on tervele riigile suur probleem, sest olulisi ressursse on pikka aega kasutatud hoolimatult ja valesti. Hea haridus peaks meid viima tulevikku, mida me veel hetkel ei suuda hoomata. Meil ei ole aimugi sellest, milline on maailm siis, kui täna kooliteed alustav laps pensionile läheb. Kuidas valmistada lapsi ette tulevikuks, mida me ei tunne? Picasso on öelnud, et kõik lapsed on kunstnikud. Küsimus seisneb selles, kuidas jääda kunstnikuks täiskasvanuna. Praeguses haridussüsteemis ei kasva inimene loovaks, sest teda haritakse loovusest välja. Soovin süsteemi, mis leiaks üles kõigi laste anded ning võimaldaks teemandid briljantideks lihvida.

Säilitagem laste innovatiivsus. Siinkohal meenub mulle  lugu ühest seitsmeaastasest tüdrukust joonistamistunnis. Õpetaja küsis: “Mida sa joonistad?” Tüdruk vastas: “Joonistan jumala pilti.” Õpetaja oli hämmastunud ning avaldas arvamust, et keegi ei tea ju, milline jumal välja näeb, kuid tüdruk vastas stoilise rahuga: “Kohe saavad teada!” Lastel on suurepärased innovatiivsed võimed ning me ei tohi neid hoolimatult käest lasta. Kui soovime, et riik ja inimesed oleksid maailmas edukad, peame koolis loovusele omistama samasuguse staatuse nagu Lõuna-Koreas või Soomes. Eesti järgmiseks suureks eesmärgiks peaks kujunema tipptasemel haridussüsteemi loomine, sest ilma selleta on pikaajalist majandusedu  raske loota.

PISA uuringu põhjal on Eesti õpilaste teadmised eeskujulikud. Me panustame SKTst igal aastal haridusse ELi keskmisest pisut enam, kuid sellest hoolimata vananeb meie õpetajaskond kohutava kiirusega ning mehi on koolides üha vähem. Mis on sellel pildil valesti? Haridussüsteemi tase sõltub kõige enam õpetajate kvaliteedist. Maailma tippsüsteemid on mõistnud, et vale inimese pedagoogiks suunamise eest tuleb maksta 40 aastat kestva viletsa õpetajatööga. Õpetajaameti hea maine, korralik palk ning oskuslik valikuprotsess on need kolm vaala, mis on aidanud edukatel riikidel kaasata pedagoogideks võimekaimad üliõpilased. Algajale õpetajale makstav palk ulatub OECD andmetel tippharidussüsteemides keskmiselt 97%ni SKTst inimese kohta. Eestis peaks sama suhtarvu põhjal noore õpetaja kuupalk olema 1100 euro lähedal, Lõuna-Korea tase eeldaks 1500eurost sissetulekut.

Õpetaja väärtustamine. Andekate noorte kooli meelitamiseks tuleb õpetajaametit oluliselt väärtustada ning see nõuab korralikku materiaalset tuge. Katteallikate leidmine ei ole lihtne ja eeldab ühiskondlikku kokkulepet. Tipptasemel haridussüsteemi loomiseks tuleb vähendada koolivõrgu ülalpidamiskulusid. Väikestes kohtades uhkete koolimajade ehitamine pole mõistlik, sest need hooned peavad lapsi teenindama ka 30 aasta pärast, kuid siis ei pruugi seal lapsi enam olla. Võiksime eeskuju võtta riikidest, kes ehitavad väiksema asustusega piirkondades moodulkoolimaju ning demograafilise olukorra muutudes viivad hooned vajalikku kohta. Nii saaksime telliste, betooni ja koolide kütmise arvel anda senisest suurema osa õpetajate palkadeks. Vähendada tuleb koolide kulutusi õppematerjalidele. Lõuna-Korea kaasab töövihikute ja raamatute digitaalsesse revolutsiooni aktiivselt erasektorit. Toetame maksusoodustustega  firmasid, kes on nõus koole õppematerjalidega varustama. Playtechi matemaatika-, EMT  füüsika- või Tallinna Vee  bioloogiaklassid ei kõla ju halvasti!

Koolidesse tuleb leida optimaalne arv parimaid õpetajaid. Soodustada tuleb Eesti eri piirkondade võrdset arengut, pakkudes kõrgemat palka parimatele ülikoolilõpetajatele, kes on nõus suunduma tööle nõrgematesse koolidesse. Hariduskulude osakaalu pooleks SKTs peaksime Eesti viima Euroopa esimeseks.

Edukas Eesti vajab tipptasemel haridussüsteemi, et meie lapsed kasvaksid töökateks, ambitsioonikateks ning loovateks isiksusteks, kes oskavad luua ja kasutada keerukaid tehnoloogiaid ning suudavad pidevalt muutuva keskkonnaga kiiresti kohaneda.