• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Suur osa laene võetakse läbimõtlematult

    Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna spetsialisti Tea Danilovi sõnul langetavad inimesed SMS-laenu otsuseid enamasti emotsioonide ajel ja seda turgu praegu keegi otseselt ei kontrolligi.

    Eile kogunesid riigikogus erinevad riigiametnikud ja komisjonide esindajad, et arutada  tarbijakrediidi valdkonna olukorda ja probleeme seoses nn SMS-laenudega.
    “Kiirlaenukontorid ei anna ülevaadet oma üleval olevatest laenudest. Sektorist ülevaate saamine on vaevaline. Iga sektor peaks olema kellegi analüüsi, järelevalve objektiks. Kiirlaenuturul seda praegu ei ole. Areng on olnud tormiline. Ametnikkondlikus mõttes omanikuta sektoriks olemine pole hea,” loetles Danilov arutlusringis probleeme.
    Tema sõnul oli 2012. aastal SMS-laenuturu maht 115 miljonit eurot ja see on kiiresti kasvanud, veerandi sellest moodustab järelmaks ja ülejäänud laenud. Tema andmetel tegutseb turul üle saja ettevõtte, 90% turumahust annab 30 ettevõtet, pool turgu on aga kuue ettevõtte käes. “Kui pool turu mahtu on kuue ettevõtte käes, siis kui me selgitame välja nende praktika, saame poole turuosast juba selgemaks,” tähendas Danilov.
    Majandustegevus on Danilovi hinnangul selles sektoris tulus. “Oleme üritanud hinnata kasumi osakaalu intressituludest, see on 30–40%. Päris kõrge, aga pole enneolematu,” tõdes ta. “Samas on see heitlik, on ka juhtumeid, kus tehakse aasta-paar tööd kahjumiga.”
    SMS-laenu võetakse tema teada peamiselt emotsioonidest lähtudes. “SMS-laenu võetakse teinekord otse peolt. On ka peresid, kes kasutavad seda laenu ja maksavad palgapäeval tagasi,” märkis Danilov.
    Tema sõnul on praegu Eestis 3445 inimest, kes on kiirlaenu ja lühiajalise laenu maksmisega raskustesse sattunud. “Kuid tõenäoliselt on neid isikuid rohkem, kõik ei ole maksehäireteregistris üleval,” lisas Danilov.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Gregor Raudvere: kalli elektri kurja juur
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Iga ministeerium, kohalik omavalitsus ning eri ametiasutused vaatavad energeetikat vaid oma mätta otsast ja just seda suppi me praegu kõrge elektri hinna näol helbime, kirjutab ettevõtja, OÜ Adepte Group juhatuse liige Gregor Raudvere.
Toyota ehitab USAsse akutehase
Jaapani autotootja Toyota teatas täna, et ehitab Põhja-Carolinasse 1,29 miljardi dollari eest uue akutehase elektrisõidukite tarbeks, vahendab CNBC.
Jaapani autotootja Toyota teatas täna, et ehitab Põhja-Carolinasse 1,29 miljardi dollari eest uue akutehase elektrisõidukite tarbeks, vahendab CNBC.
Elektri hind tõusis uue rekordini Novembri algusega võrreldes 15kordne tõus
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Eesti piirkonnas on elektri hind täna rekordiliselt kõrge, keskmine megavatt-tunni hind ulatub enam kui 290 euroni, selgub Nord Pooli andmetest.
Tööstur: tootjad peaksid julgemalt hindu tõstma
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
"Et ettevõtted oleksid tugevad, arendaksid tootmistehnoloogiaid ja saaksid teha rohelisemaid valikuid, on toote hinna tõstmine paratamatu," ütles mööblitootja Bed Factory Sweden juht Indrek Aasna hiljuti konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".