Suur osa laene võetakse läbimõtlematult

Majandusministeeriumi majandusarengu osakonna spetsialisti Tea Danilovi sõnul langetavad inimesed SMS-laenu otsuseid enamasti emotsioonide ajel ja seda turgu praegu keegi otseselt ei kontrolligi.

Eile kogunesid riigikogus erinevad riigiametnikud ja komisjonide esindajad, et arutada  tarbijakrediidi valdkonna olukorda ja probleeme seoses nn SMS-laenudega.

“Kiirlaenukontorid ei anna ülevaadet oma üleval olevatest laenudest. Sektorist ülevaate saamine on vaevaline. Iga sektor peaks olema kellegi analüüsi, järelevalve objektiks. Kiirlaenuturul seda praegu ei ole. Areng on olnud tormiline. Ametnikkondlikus mõttes omanikuta sektoriks olemine pole hea,” loetles Danilov arutlusringis probleeme.

Tema sõnul oli 2012. aastal SMS-laenuturu maht 115 miljonit eurot ja see on kiiresti kasvanud, veerandi sellest moodustab järelmaks ja ülejäänud laenud. Tema andmetel tegutseb turul üle saja ettevõtte, 90% turumahust annab 30 ettevõtet, pool turgu on aga kuue ettevõtte käes. “Kui pool turu mahtu on kuue ettevõtte käes, siis kui me selgitame välja nende praktika, saame poole turuosast juba selgemaks,” tähendas Danilov.

Majandustegevus on Danilovi hinnangul selles sektoris tulus. “Oleme üritanud hinnata kasumi osakaalu intressituludest, see on 30–40%. Päris kõrge, aga pole enneolematu,” tõdes ta. “Samas on see heitlik, on ka juhtumeid, kus tehakse aasta-paar tööd kahjumiga.”

SMS-laenu võetakse tema teada peamiselt emotsioonidest lähtudes. “SMS-laenu võetakse teinekord otse peolt. On ka peresid, kes kasutavad seda laenu ja maksavad palgapäeval tagasi,” märkis Danilov.

Tema sõnul on praegu Eestis 3445 inimest, kes on kiirlaenu ja lühiajalise laenu maksmisega raskustesse sattunud. “Kuid tõenäoliselt on neid isikuid rohkem, kõik ei ole maksehäireteregistris üleval,” lisas Danilov.