Kinnisvara. Ehitajatel tuleb püksirihma pingutada

Tuleb oodata ülejärgmist aastat. Astlanda Ehituse juhatuse esimees Jaanus Otsa lisas, et ehitamine ja kinnisvaraarendus on siiski protsess, mille kaudu projekteeritakse inimestele keskkonda elamiseks, töötamiseks, õppimiseks, vaba aja veetmiseks, millele peab lisanduma taristu normaalseks funktsioneerimiseks. Seetõttu on tema hinnangul võimalusi heades kohtades edasi arendada küll. Ta nentis aga samuti, et infrastruktuuri ehitamise maht kahaneb Euroopa Liidu struktuurifondide raha lõppemise tõttu. “Uusi objekte tuleb kõige varem 2015. aastal uute struktuurifondide rahastamisvoorude tulekuga. 2014. aasta toob kaasa väga terava konkurentsi ning surve marginaalidele ja ehitushindadele,” hindas ta.

Hindade langust ehitusturul oodata ei ole. Roben selgitas, et vaadates praeguseid pakkumiskonkursse, kus võitnud pakkumised on kuni 15–20% allpool turuhinda, siis mõned ettevõtted ootavad hinnalangust. Ta lisas, et järgmine aasta on väga keeruline ning oleneb sellest, kes, kuidas ja millise riski võtab. Roben märkis, et hindade langusega kaasneb kindlasti petta saamine. “Kui võrdleme eelmise langusperioodiga, siis oli kolm kategooriat, kus petta saadi. Petta said tellija, riik ja alltöövõtja,” märkis Roben.

Tellija sai tema sõnul projektist kehvema ehituse, riik sai petta maksude optimeerimisega ning alltöövõtja võis üldse tasust ilma jääda.

Rand rõhutas, et ehitushinnad langeda ei saa, sest on juba liiga madalal. “Need, kes teevad liiga madalaid pakkumisi, optimeerivad kas riigi või tellija arvel. Hoolimata sellest, et tööd on vähe, hakkavad aasta teises pooles hinnad tõusma,” ennustas ta.

Otsa märkis, et kui toormaterjali hind ei lange, siis olulist hinnalangust lihtsalt olla ei saa.

NCC Ehistu ASi juhatuse esimees Toomas Alle, märkis et, ehitaja väga palju raha ei teeni. “Tõenäoliselt on turg marginaalide osas väga tundlik,” hindas ta.

Vaja arendada üüriturgu. Ehitajad ootavad üürituru korrastumist. Rand rõhutas, et elamuehitus kiratseb, sest ostujõulist elanikkonda ei ole, ning sellises olukorras on võtmeks üüriturg, mida aga ilma riigi osavõtuta käivitada ei õnnestu. “Ma imestan, et kinnisvaraturg on nii rahulik ega räägi sellest, et üüriturgu on vaja arendada. Suur osa turust on must turg ja enamik makse jääb riigil saamata,” märkis Rand. Ta lisas, et noored inimesed lahkuvad Eestist sellepärast, et neil ei ole kõrgete üürihindade tõttu kuskil elada.