Laen võib džinni pudelist välja lasta

Eesti üks mõjukamaid ettevõtjaid Ain Hanschmidt leiab, et riiklikke laene mitte võttes enam edasi minna ei saa.

“Kui tahta moodsat majandust või ehitada heaoluühiskonda, “jõuda esimese viie hulka Euroopas”, siis tegelikult Eesti riigil oleks aeg võtta laenu,” ütles ta intervjuus Äripäevale.

Ta pani ette, et riik võiks lasta välja võlakirju, mida saaksid osta meie oma pensionifondid.

Eesti kogus tema hinnangul ülejäägis eelarvega reserve, mida sai kriisiaastatel kasutada ja hoiduda uute võlakohustuste tekitamisest. Ta nentis, et praegu murrab enamik riike pead, kuidas oma riigivõlga vähendada ja hoida pikaajaliselt riigirahandus kontrolli all.

Mertsina arutles, et Eesti elanike vähenemine ja samal ajal vanemaealiste elanike osakaalu suurenemine hakkab üha tõsisemalt riigieelarvet koormama, mis omakorda süvendab vajadust suurendada sotsiaalkulusid. See vähendab aga riigirahanduse paindlikkust ja jätab vähem ruumi näiteks taristuprojektide investeeringuteks, mis aitaksid konkurentsivõimet tõsta.

“Riigivõla teeninduskulud muudaksid eelarve tasakaalus hoidmise raskemaks. Seetõttu suhtun ma väga ettevaatlikult igasugustesse ettepanekutesse võlakoormust tõsta,” nentis Mertsina.

Ansip laenu võtmist ei toeta

Peaminister Andrus Ansipi sõnul peavad argumendid, mis viivad riigi laenu võtmiseni, olema väga kaalukad. “Loosunglikult majanduse elavdamise ettekäändel laenu võtmine on kuritegu rahva ja riigi vastu,” ütles Andrus Ansip Ain Hanschmidti mõtteavalduse kohta, et Eesti peaks kaaluma laenu võtmist. “Kui võrrelda Euroopa Liidu liikmesriike, siis võib teha väga ühemõttelise järelduse: majanduskasv on kiirem nendes riikides, kus valitsussektori laenukoormus on madalam, ja majanduskasv on aeglasem nendes liikmesriikides, kus valitsussektori võlakoormus on kõrgem.”Ansip märkis, et suuri poliitilisi eesmärke, majanduskasvu kiirendamise ja tööpuuduse vähendamise eesmärke laenu võtmisega üldiselt ei saavutata.

Naabritel raskem. “Eesti valitsussektori võlakoormus on alla kümne protsendi, meie naabritel Lätis-Leedus on kriisis valitsussektori võlakoormus kasvanud juba 40 protsendini sisemajanduse kogutoodangust,” kommenteeris valitsusjuht. “Me teame, et Euroopa Liidus on mitu riiki, kus valitsussektori võlakoormus ületab 100 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on üksjagu kallis maksumaksjatele.”

Parem reiting. Ansipi ütluste järgi maksime mullu valitsussektori võlgade intressidena 21 eurot elaniku kohta, kuid Euroopa mõnes riigis on see näitaja kuni 70 korda suurem.“Meie saame selle raha, mis me hoiame kokku valitsussektori võlgade pealt, panna haridusesse, teedesse, ka pensionidesse. See on suur võit.”Ta lisas, et riigi rahanduse korrasolek on väga odav ka erasektorile. “Kui rahandus ei oleks korras ja riigi reiting ei oleks ­AA-, siis peaks erasektor oma laenude eest maksma märksa kõrgemat intressi kui praegu,” lisas ta.