Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laen võib džinni pudelist välja lasta

    Analüütikud suhtuvad riigi laenukoorma suurendamisse väga ettevaatlikult, seda võiks kaaluda siis, kui riik omandaks raha kasutamise oskuse ja jutt käiks majandust elavdavatest olulistest investeeringutest.

    Eesti üks mõjukamaid ettevõtjaid Ain Hanschmidt leiab, et riiklikke laene mitte võttes enam edasi minna ei saa.
    “Kui tahta moodsat majandust või ehitada heaoluühiskonda, “jõuda esimese viie hulka Euroopas”, siis tegelikult Eesti riigil oleks aeg võtta laenu,” ütles ta intervjuus Äripäevale.
    Ta pani ette, et riik võiks lasta välja võlakirju, mida saaksid osta meie oma pensionifondid.
    Raha raisatakse uhkete ristmike peale. LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul ei tooks praegu laenuvõtmine Eesti arengule kasu, sest Eestil puudub oskus eelarveraha ratsionaalselt ja efektiivselt kasutada.
    “Minu arvates ei oska Eesti riik praegu oma eelarveraha ratsionaalselt ja efektiivselt kasutada ja kui ta võtab raha ja kasutab rohkemat raha ebaratsionaalselt, mitte produktiivselt, siis see ei ole arengule kasuks,” hindas Vitsur.
    Vitsur märkis, et põhimõtteliselt ei ole ta laenuvõtmise vastu, ent laenama peaks tingimusel, et riik omandab oskuse raha kasutada nii, et see ka majandust elavdaks. “Olen laenuvõtmise poolt, aga hoopis teises majanduspoliitilises raamistikus,” kommenteeris Vitsur
    Vitsur rääkis, et raha ei peaks kulutama mitteproduktiivsetele või poolproduktiivsetele objektidele, nagu uhked ristmikud ja teelaiendused seal, kus neid hädasti vaja ei ole. Ta rõhutas, et investeerima peaks nii, et see tõstaks töö tulemuslikkust, suurendaks konkurentsivõimet.
    Laenamise teele minek võib viia võlavanglasse. ASi Avaron Asset Management partner ja fondijuht Priit Priisalm laenuvõtmist jooksvate kulude katmiseks ei poolda. “See tähendaks struktuurse defitsiidi tekitamist, mille lahendamisega näevad paljud võlgades olevad riigid praegu väga palju vaeva,” nentis ta.
    Ta lisas, et juhul kui riik vajaks erakorralisi investeeringuid, mis aitaksid oluliselt kaasa ärikeskkonna paranemisele, võiks laenamist siiski kaaluda, ent samas on see nagu džinni pudelist väljalaskmine. “Kui ühe asja jaoks on kord laenu võetud, siis tundub kohe õiglane seda ka mõne muu asja jaoks teha ning üsna pea jõuame samasse võlavanglasse, kus on paljud arenenud riigid. Hanschmidtil on õigus, et lühiajaliselt saavutatakse elatustaseme tõus, aga tulevaste põlvkondade arvel,” hindas Priisalm.
    Ülimadalate intresside aeg ei kesta igavesti. Swed­banki peaökonomist Tõnu Mertsina suhtub ettevaatusega ettepanekutesse suurendada riigi võlakoormust. Mertsina märkis, et Eesti valitsemissektori võlg on Euroopa Liidu madalaim ja lähiaastate prognoosi järgi jääb see suhtarv umbes samale tasemele. Ta rõhutas, et valitsemissektori võlga ei saa selle eelarveseisust eraldi vaadata. Enamik ELi liikmesriike on aga tema sõnul võla suurendamisega eelarvepuudujääki jõudsalt vähendanud ning riigirahanduses praeguste fiskaalprobleemide lahendamise tulevikku lükanud.
    “Tuleb arvestada, et praegune ülimadalate intresside keskkond ei kesta igavesti,” nentis Mertsina. Ta lisas, et laenuteenindamise kulude vähendamiseks peavad võlgu võtnud riigid tõestama finantsturgudele, et nende reformid ka reaalseid tulemusi annavad.
    Eesti kogus tema hinnangul ülejäägis eelarvega reserve, mida sai kriisiaastatel kasutada ja hoiduda uute võlakohustuste tekitamisest. Ta nentis, et praegu murrab enamik riike pead, kuidas oma riigivõlga vähendada ja hoida pikaajaliselt riigirahandus kontrolli all.
    Mertsina arutles, et Eesti elanike vähenemine ja samal ajal vanemaealiste elanike osakaalu suurenemine hakkab üha tõsisemalt riigieelarvet koormama, mis omakorda süvendab vajadust suurendada sotsiaalkulusid. See vähendab aga riigirahanduse paindlikkust ja jätab vähem ruumi näiteks taristuprojektide investeeringuteks, mis aitaksid konkurentsivõimet tõsta.
    “Riigivõla teeninduskulud muudaksid eelarve tasakaalus hoidmise raskemaks. Seetõttu suhtun ma väga ettevaatlikult igasugustesse ettepanekutesse võlakoormust tõsta,” nentis Mertsina.
    Ansip laenu võtmist ei toeta
    Peaminister Andrus Ansipi sõnul peavad argumendid, mis viivad riigi laenu võtmiseni, olema väga kaalukad. “Loosunglikult majanduse elavdamise ettekäändel laenu võtmine on kuritegu rahva ja riigi vastu,” ütles Andrus Ansip Ain Hanschmidti mõtteavalduse kohta, et Eesti peaks kaaluma laenu võtmist. “Kui võrrelda Euroopa Liidu liikmesriike, siis võib teha väga ühemõttelise järelduse: majanduskasv on kiirem nendes riikides, kus valitsussektori laenukoormus on madalam, ja majanduskasv on aeglasem nendes liikmesriikides, kus valitsussektori võlakoormus on kõrgem.”Ansip märkis, et suuri poliitilisi eesmärke, majanduskasvu kiirendamise ja tööpuuduse vähendamise eesmärke laenu võtmisega üldiselt ei saavutata.
    Naabritel raskem. “Eesti valitsussektori võlakoormus on alla kümne protsendi, meie naabritel Lätis-Leedus on kriisis valitsussektori võlakoormus kasvanud juba 40 protsendini sisemajanduse kogutoodangust,” kommenteeris valitsusjuht. “Me teame, et Euroopa Liidus on mitu riiki, kus valitsussektori võlakoormus ületab 100 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on üksjagu kallis maksumaksjatele.”
    Parem reiting. Ansipi ütluste järgi maksime mullu valitsussektori võlgade intressidena 21 eurot elaniku kohta, kuid Euroopa mõnes riigis on see näitaja kuni 70 korda suurem.“Meie saame selle raha, mis me hoiame kokku valitsussektori võlgade pealt, panna haridusesse, teedesse, ka pensionidesse. See on suur võit.”Ta lisas, et riigi rahanduse korrasolek on väga odav ka erasektorile. “Kui rahandus ei oleks korras ja riigi reiting ei oleks ­AA-, siis peaks erasektor oma laenude eest maksma märksa kõrgemat intressi kui praegu,” lisas ta.
  • Hetkel kuum
Andrus Kaarelson: erakonnad, ühinege tööandjate majandusleppega!
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Majanduse kasvule pööramiseks vajame valitsuste ja valimiste ülest ühiskondlikku kokkulepet, kirjutab parlamendivälise erakonna Parempoolsed liige Andrus Kaarelson.
Värske tuul Tallinna börsil: Liven läheb raha küsima võlakirjadega
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Kinnisvaraarendaja Liven valmistab ette Eesti esimeseks rohevõlakirjade avalikuks pakkumiseks, mille tingimused avaldatakse lähiajal. Võlakirjad jõuavad ka börsi nimekirja.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Graafikud: võrdle, kuidas sinu maakonnas ärid hakkama saavad
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Kogu Eesti tundis 2023. aastal, kuidas majanduslikult keeruline aeg tegi oma töö. Ettevõtete koondamiste ja pankrottide tagajärjel vähenes töökohtade arv ja suurenes töötute hulk. Kuigi palgakasv jätkus, oli see hulga väiksem kui aasta varem. Vaatluse alla võtsime sel korral kaks maakonda, mis jäävad Harjumaalt ja Tallinnast vaadates Eesti teise otsa: Valgamaa ja Võrumaa. Need naabermaakonnad külgnevad Läti­ piiriga, mis võiks anda vähemalt geograafilise eelise ekspordiks.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Volkswagen Golf 50: kuidas Põrnika järeltulijast kujunes hea auto mõõdupuu
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Märtsi lõpus möödus pool sajandit päevast, mil algas Volkswagen Golfi tootmine. Ikoonilise Põrnika järeltulijast sai ettevõtte jaoks veelgi olulisem mudel.
Finora Pank värbas Tallinna Sadama tippjuhi
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Eesti ettevõtjatele kuuluv Finora Pank värbas panga operatiivjuhiks ja juhatuse liikmeks Hanno Hussari.
Iraan ründas Iisraeli
Laupäeva hilisõhtul pärast mitu päeva antud hoiatusi ründas Iraan Iisraeli, vahendab välismeedia.
Laupäeva hilisõhtul pärast mitu päeva antud hoiatusi ründas Iraan Iisraeli, vahendab välismeedia.