• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Laen võib džinni pudelist välja lasta

    Analüütikud suhtuvad riigi laenukoorma suurendamisse väga ettevaatlikult, seda võiks kaaluda siis, kui riik omandaks raha kasutamise oskuse ja jutt käiks majandust elavdavatest olulistest investeeringutest.

    Eesti üks mõjukamaid ettevõtjaid Ain Hanschmidt leiab, et riiklikke laene mitte võttes enam edasi minna ei saa.
    “Kui tahta moodsat majandust või ehitada heaoluühiskonda, “jõuda esimese viie hulka Euroopas”, siis tegelikult Eesti riigil oleks aeg võtta laenu,” ütles ta intervjuus Äripäevale.
    Ta pani ette, et riik võiks lasta välja võlakirju, mida saaksid osta meie oma pensionifondid.
    Raha raisatakse uhkete ristmike peale. LHV majandusanalüütiku Heido Vitsuri hinnangul ei tooks praegu laenuvõtmine Eesti arengule kasu, sest Eestil puudub oskus eelarveraha ratsionaalselt ja efektiivselt kasutada.
    “Minu arvates ei oska Eesti riik praegu oma eelarveraha ratsionaalselt ja efektiivselt kasutada ja kui ta võtab raha ja kasutab rohkemat raha ebaratsionaalselt, mitte produktiivselt, siis see ei ole arengule kasuks,” hindas Vitsur.
    Vitsur märkis, et põhimõtteliselt ei ole ta laenuvõtmise vastu, ent laenama peaks tingimusel, et riik omandab oskuse raha kasutada nii, et see ka majandust elavdaks. “Olen laenuvõtmise poolt, aga hoopis teises majanduspoliitilises raamistikus,” kommenteeris Vitsur
    Vitsur rääkis, et raha ei peaks kulutama mitteproduktiivsetele või poolproduktiivsetele objektidele, nagu uhked ristmikud ja teelaiendused seal, kus neid hädasti vaja ei ole. Ta rõhutas, et investeerima peaks nii, et see tõstaks töö tulemuslikkust, suurendaks konkurentsivõimet.
    Laenamise teele minek võib viia võlavanglasse. ASi Avaron Asset Management partner ja fondijuht Priit Priisalm laenuvõtmist jooksvate kulude katmiseks ei poolda. “See tähendaks struktuurse defitsiidi tekitamist, mille lahendamisega näevad paljud võlgades olevad riigid praegu väga palju vaeva,” nentis ta.
    Ta lisas, et juhul kui riik vajaks erakorralisi investeeringuid, mis aitaksid oluliselt kaasa ärikeskkonna paranemisele, võiks laenamist siiski kaaluda, ent samas on see nagu džinni pudelist väljalaskmine. “Kui ühe asja jaoks on kord laenu võetud, siis tundub kohe õiglane seda ka mõne muu asja jaoks teha ning üsna pea jõuame samasse võlavanglasse, kus on paljud arenenud riigid. Hanschmidtil on õigus, et lühiajaliselt saavutatakse elatustaseme tõus, aga tulevaste põlvkondade arvel,” hindas Priisalm.
    Ülimadalate intresside aeg ei kesta igavesti. Swed­banki peaökonomist Tõnu Mertsina suhtub ettevaatusega ettepanekutesse suurendada riigi võlakoormust. Mertsina märkis, et Eesti valitsemissektori võlg on Euroopa Liidu madalaim ja lähiaastate prognoosi järgi jääb see suhtarv umbes samale tasemele. Ta rõhutas, et valitsemissektori võlga ei saa selle eelarveseisust eraldi vaadata. Enamik ELi liikmesriike on aga tema sõnul võla suurendamisega eelarvepuudujääki jõudsalt vähendanud ning riigirahanduses praeguste fiskaalprobleemide lahendamise tulevikku lükanud.
    “Tuleb arvestada, et praegune ülimadalate intresside keskkond ei kesta igavesti,” nentis Mertsina. Ta lisas, et laenuteenindamise kulude vähendamiseks peavad võlgu võtnud riigid tõestama finantsturgudele, et nende reformid ka reaalseid tulemusi annavad.
    Eesti kogus tema hinnangul ülejäägis eelarvega reserve, mida sai kriisiaastatel kasutada ja hoiduda uute võlakohustuste tekitamisest. Ta nentis, et praegu murrab enamik riike pead, kuidas oma riigivõlga vähendada ja hoida pikaajaliselt riigirahandus kontrolli all.
    Mertsina arutles, et Eesti elanike vähenemine ja samal ajal vanemaealiste elanike osakaalu suurenemine hakkab üha tõsisemalt riigieelarvet koormama, mis omakorda süvendab vajadust suurendada sotsiaalkulusid. See vähendab aga riigirahanduse paindlikkust ja jätab vähem ruumi näiteks taristuprojektide investeeringuteks, mis aitaksid konkurentsivõimet tõsta.
    “Riigivõla teeninduskulud muudaksid eelarve tasakaalus hoidmise raskemaks. Seetõttu suhtun ma väga ettevaatlikult igasugustesse ettepanekutesse võlakoormust tõsta,” nentis Mertsina.
    Ansip laenu võtmist ei toeta
    Peaminister Andrus Ansipi sõnul peavad argumendid, mis viivad riigi laenu võtmiseni, olema väga kaalukad. “Loosunglikult majanduse elavdamise ettekäändel laenu võtmine on kuritegu rahva ja riigi vastu,” ütles Andrus Ansip Ain Hanschmidti mõtteavalduse kohta, et Eesti peaks kaaluma laenu võtmist. “Kui võrrelda Euroopa Liidu liikmesriike, siis võib teha väga ühemõttelise järelduse: majanduskasv on kiirem nendes riikides, kus valitsussektori laenukoormus on madalam, ja majanduskasv on aeglasem nendes liikmesriikides, kus valitsussektori võlakoormus on kõrgem.”Ansip märkis, et suuri poliitilisi eesmärke, majanduskasvu kiirendamise ja tööpuuduse vähendamise eesmärke laenu võtmisega üldiselt ei saavutata.
    Naabritel raskem. “Eesti valitsussektori võlakoormus on alla kümne protsendi, meie naabritel Lätis-Leedus on kriisis valitsussektori võlakoormus kasvanud juba 40 protsendini sisemajanduse kogutoodangust,” kommenteeris valitsusjuht. “Me teame, et Euroopa Liidus on mitu riiki, kus valitsussektori võlakoormus ületab 100 protsenti sisemajanduse kogutoodangust. See on üksjagu kallis maksumaksjatele.”
    Parem reiting. Ansipi ütluste järgi maksime mullu valitsussektori võlgade intressidena 21 eurot elaniku kohta, kuid Euroopa mõnes riigis on see näitaja kuni 70 korda suurem.“Meie saame selle raha, mis me hoiame kokku valitsussektori võlgade pealt, panna haridusesse, teedesse, ka pensionidesse. See on suur võit.”Ta lisas, et riigi rahanduse korrasolek on väga odav ka erasektorile. “Kui rahandus ei oleks korras ja riigi reiting ei oleks ­AA-, siis peaks erasektor oma laenude eest maksma märksa kõrgemat intressi kui praegu,” lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Enefiti börsikell kuulutab Eesti väikeaktsionäri triumfi
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni aktsiate esmane avalik pakkumine õnnestus vaatamata sellele, kuidas aktsia käituma hakkab, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: USA turul parim nädal alates juunist
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid reede tõusuga ning Dow Jonesi indeksi jaoks oli see nädal parim alates juunist. Aktsiatel aitasid nädala jooksul kallineda pankade tugevad kvartalitulemused, vahendab Reuters.
Eesti e-rahaturgu tabab paratamatult taaskäivitus
Kui Rahapesu Andmebüroo juhi ettepanek teha täielik krüptoturu taaskäivitus tuli laiemale investorite kogukonnale mõnevõrra ootamatult, siis tegelikult otsustati taaskäivitamine Euroopa Liidu koridorides ära juba aasta eest ja aeglane turupuhastus peaks algama kahe kuu jooksul.
Kui Rahapesu Andmebüroo juhi ettepanek teha täielik krüptoturu taaskäivitus tuli laiemale investorite kogukonnale mõnevõrra ootamatult, siis tegelikult otsustati taaskäivitamine Euroopa Liidu koridorides ära juba aasta eest ja aeglane turupuhastus peaks algama kahe kuu jooksul.
Summa on kasvanud: Veli Kraavi vastased küsivad tagasi üüratut võlga
Täna kogunesid kohtusse Veli Kraavi pankrotiasja esimesele võlausaldajate koosolekule trobikond haldureid ja teised võlausaldajate esindajad, et Kraavi pankrot käima lükata. Kraavilt nõutav summa on kasvanud meeletu hüppega.
Täna kogunesid kohtusse Veli Kraavi pankrotiasja esimesele võlausaldajate koosolekule trobikond haldureid ja teised võlausaldajate esindajad, et Kraavi pankrot käima lükata. Kraavilt nõutav summa on kasvanud meeletu hüppega.