Erik Prozes • 23. november 2013 • 5 min
Jaga lugu:

FOTOD: Ida-Viru jubedamad paigad

 Põlevkivitööstuse tagajärgedest Ida-Virumaal avanev pilt näitab, milline on meie elektrienergia tegelik hind.  

Koos Tartu Ülikooli Ökoloogia- ja Maateaduste Instituudi teaduri Mait Sepaga tegin ühepäevase ekspeditsiooni Ida-Virumaa kõige jubedamatasse paikadesse.Ligi 100 aasta jooksul on 11% Ida-Virumaast alt tühjaks kaevandatud. Töösturite ja teadlaste hinnangud põlevkivi varudele on erinevad. Kui põlevkivitootjad kinnitavad, et seda väärtuslikku maaki jätkub meil veel 300 aastaks, siis Mait Sepa sõnul on põlevkivi kaevandamise ajaperspektiiv praeguste mahtude juures vaid 5 aastat.  Sepast optimistlikumad teadlased pakuvad, et  saame põlevkivi kaevandada veel 10-100 aastat.

Inimtühjad asumid

Koos põlevkivikaevandustega rajati ka uusi asumeid, mis pärast kaevanduste ja karjääride sulgemist tühjaks voolasid.

Sompa -  samaja opasnaja mesto posle Ameriki (kõige ohtlikum paik peale Ameerika). Sompa kaevandus oli kasutusel 1948-1999. Pärast kaevanduse sulgemist lahkuti Sompast massiliselt ja selle tee ääres asunud tühjaks jäänud 5korruselised korterelamud lammutati. Ühes sellises majas elas ka Jõhvi-bussi ootav Ljudmilla, kes kolis naabruses asuvasse asenduskorterisse. Praegugi on Sompas müügis mitu korterit maksumusega 1000 eurot.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Nii juhtus ka Kohtla-Järve linnaosa Sirgalaga, kus 1987. aastal elanud 850 elanikust on kohalike sõnul alles jäänud 50. Tööpäeva lõppedes süttivad sealsete korterelamute akendes vaid üksikud tuled, mitmed majad jäävadki pimedaks. Sama saatus tabas ka Viivikonnat.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Alt tühi järvViru kaevanduse kõrval asuvat alt tühjaks kaevandatud Kalina järve hoiab kuivaks voolamast järve põhjas olev savikiht, ütleb kaldal seisev Mait Sepp. Järvealune kaevandati tühjaks 1970ndatel. Viru kaevandus suleti tänavu suvel. 2-3 aasta pärast on kaevandus põhjaveega täitunud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Jõgi, kus pole vett

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Laineline maastikVõrnu küla Mäetaguse vallas. Kombainkaevandamise tulemusena tekkinud laineline maastik. Teadustööd näitavad, et siinsetes metsades on kombainkaevandamise tagajärjel puidu juurdekasv suurenenud, kuid maastiku iseärasus raskendab metsatöid. Praegu tegutseb võrnukate naabruses värskelt rajatud Ojamaa kaevandus.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Varisev maapind ja suitsev mägiKukruse kaevandus alustas tööd 1918. aastal, päästes noore vabariigi energiakriisist. Kukruse on Eesti põlevkivitööstuse sünnipaik. Kukrusel asub põlevkivi suhteliselt madalal maapinna lähedal ja seda kattev pinnasekiht on seetõttu õhuke.Räägitakse legende veel tänapäevalgi maapõue kukkunud lehmadest.Kukruse aherainemäele lõpetati ladestamine juba 1967. aastal aga põlemine toimub mäes endiselt. Koos paekiviga ladestati ka hulgaliselt põlevkivi, mis aga sisaldab rikkalikult hapnikuühendeid ja seetõttu ei vaja ta süttimiseks lisahapnikku. Uuringute käigus on tehtud selgeks, et mäe sisu endiselt põleb – sellele viitavad vingugaasi olemasolu, seal mõõdetud temperatuurid ning uute lõhede ja aktiivsete kuumenemiskollete laienemine. Rahvasuus nimetatakse seda mäge Kukruse vulkaaniks.  Ehkki mäele viivad pikad trepid, on sinna ronimine ohtlik ja ebasoovitatav. Taamal Tallinn-Peterburi maantee.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eurorahade eest rajatud uhke liiklussõlme naabruses asuvad vahetult pärast II maailmasõda ehitatud kaevurite räämas elamud; siit mõnesaja meetri kaugusele jäävad esimese Eesti Vabariigi ajal ehitatud kaevurite kasarmud.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tähelepanelikul vaatlemisel leiab ka sellelt maastikult märke varingutest:

 

 

 

 

 

 

 

 

 

MürgisooFenoolisoo Kohtla-Järvel VKG põlevkiviõlitööstuse poolkoksi jäätmemägede külje all. VKG eelkäija RAS Kiviter erastati nii, et saastunud maad jäid riigile ja erakätesse läks ainult ettevõtte väärtuslikum osa. Fenoolisoo tekkis seoses 1990ndate lõpuni kasutusel olnud tootmismeetodiga, kus poolkoksi uhati veega ja mürgid voolasid mäest alla. Vihmadega ajavad kaitsekraavid üle ja mürgine fenool jõuab läbi Kohtla jõe Purtse jõkke. Inimese tapmiseks piisab 1 grammist fenoolist, 100 mikrogrammist piisab kala halvamiseks. Siin kraavides on mõõdetud ühe liitri vee fenoolisisalduseks 400 mikrogrammi. Fenoolisoo hõlmab umbes pool ruutkilomeetrit. Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist rahastatav Kohtla-Järve poolkoksiprügila sulgemise projekt hõlmab riigi omandis olevat poolkoksiprügila osa. Fenoolisoo asub väljaspool seda ala ja ei ole selle projektiga hõlmatud. Küll aga on keskkonnaametnike sõnul lõpetamisel nõrgvee kogumise süsteemi rajamine, mis peaks tagama edaspidise reostuse kogunemise kogumisbasseinidesse.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sürrealistlik kultuurmaastikEelmisel aastal suletud Aidu karjäär laastas 37 aasta jooksul maastikku ligi 50 ruutkilomeetri ulatuses.  Tänaseks on alad enamjaolt põllu- ja metsamaadeks kujundatud. Istutatud on üle 4 miljoni puu ja põldudena on taastatud 160 hektarit endise Aidu karjääri territooriumist. Väidetavalt on tagasi ka metsloomad.  Endised sissesõiduteed täituvad põhjaveega. Nüüd plaanitakse karjääri asupaika rajada mastaapne veespordikeskus, mille heaks on valmis kaevatud ka 2,3 km pikkune sõudekanal.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

TõrvajõedUhaku karstiala jõgede kallastel on näha kilomeetrite kaupa laiuv ulatuslik pigikiht. Põlevkivi kuumutamisest tekkinud jääkained lasti kuni 1970ndateni otse jõkke. Euroopa Liiduga liitudes võttis Eesti Vabariik kohustuse aastaks 2021 veekogud saastest puhastada. Tegemist oleks kuluka projektiga, kus osaliselt tuleb rajada jõgedele uued sängid, osaliselt on võimalik pigikiht ekskavaatoritega eemaldada. Keskkonnaministeerium koostas Purtse jõe uuringu ja kavandab Uhaku karstiala uuringut, misjärel otsustakse reostuse kõrvaldamise meetmed. Fotod on tehtud Erra jõe kallastel.

 

 

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt