Töökast allhankijast peab saama nutikas spetsialiseeruja

Praegu käib analüüsi kolmas faas, kui Arengu­fond aitab ministeeriumitel struktureerida täpsemaid meetmeid nutikaks spetsialiseerumiseks. Töös on hulk huvitavaid aspekte. Kuidas tagada IT-sektoris piisava hulga töötajate olemasolu järgneval kümnendil? Kuidas pöörata meditsiini­sektori kompetents edukateks äriprojektideks? Millised on vajalikud sammud, et ­Eestis loodaks rohkem idufirmasid? Seega on töö liikunud suuremalt väiksemale ning analüüs läinud järjest detailsemaks.

Spetsialiseerumiseks on mitu moodust. Nutikas spetsialiseerumine puudutab majanduse kõrgema lisandväärtuse osa, ent see ei kata kogu majandust. Eestis on ka palju ettevõtlust, kus innovaatiline komponent puudub või on madal, kuid mis on keskkonna jaoks siiski vajalik. Nõnda kaalume ka piirkondliku spetsialiseerumise analüüsi tegemist, et selgitada välja maakondade tugevama potentsiaaliga valdkonnad.

On välja pakutud, et väga kitsalt spetsialiseerumine võib olla Eesti jaoks liiga riskantne, kui keskkond muutub. Siinkohal tuleb rõhutada, et nutikas spetsialiseerumine ei too kaasa nõrgemate valdkondade rahastuse lõpetamist. Perioodil 2014-2020 on nutika spetsialiseerumise meetmeteks määratud ligikaudu 150 miljonit eurot ning see moodustab vaid osa vahenditest, mida majandus- ning haridusministeerium sel perioodil struktuurfondide rahastusest jagavad. Seega vaid rõhutatakse tugevamaid valdkondi, teisi valdkondi ei elimineerita.

Euroraha eeltingimus. Oluline on mõista seejuures, et nutika spetsialiseerumise elluviimine on Euroopa Komisjoni struktuurfondide rahastuse eeltingimus. Kui me seda ei tee, siis saaks Eesti Euroopast vähem raha. Seega teoreetiline arutelu spetsialiseerumise vajalikkuse üle on kindlasti oluline, kuid ratsionaalselt võttes on seda meile igal juhul vaja.

Makromajanduslikult vaadates on nutikas spetsialiseerumine väga vajalik suund kogu ­Euroopa jaoks. Euroopa on innovatsiooni poolest Aasiale ja USA-le alla jäämas ning peab süstemaatilist tööd tegema, et konkurentsis püsida. Järgnev kümnend on paljudele lääneriikidele kriitiline, sest madalama innovaatilisusega ­riike ootavad tõenäoliselt väga tõsised majanduslikud probleemid.

Euroopa Komisjon on ühtlasi rõhutanud, et nutikas spetsialiseerumine peab olema pidev protsess, mitte ühekordne analüüs. Tähtis on pidev osapoolte kaasamine (teadlased, ettevõtjad, erialaliidud jt), sest muutuvas keskkonnas peab olema paindlikkust muutustega kaasa liikuda.

Samuti on oluline piiriülene tegevus. Hulk riike hakkab praegu oma nutika spetsialiseerumise valikuid paika saama ning 2014. aasta kujuneb tõenäoliselt väga oluliseks rahvusvahelise koostöö suhtes - võimalik on leida sarnaste huvidega koostööpartnereid Euroopas. Juba ette võib aga kinnitada, et Eestil on oma väiksuse ja paindlikkuse tõttu võimalik mitmeski spetsiifilises nišis võtta oluline roll.