Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Riigikogu lükkab vajaduse korral seadusi tagasi küll
Paar aastat tagasi saatis valitsus riigikogu rahanduskomisjoni seaduseelnõu, mille puhul ei osanud nutta ega naerda. Olete ehk kuulnud: alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, Eesti Haigekassa seaduse, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse, kunstliku viljastamise ja embrüokaitse seaduse, töötuskindlustuse seaduse ja prokuratuuriseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Seotud eelarvega. Saime komisjonis aru, et selle eelnõu alateemad on seotud kohe vastuvõetava riigieelarvega ning mõjutavad selgelt nii kulude kui ka tulude poolt. Samas tõdesime, et meil pole kompetentsi tegeleda näiteks kunstliku viljastamise temaatikaga. Lahutasime eelnõu osadeks, andsime igale valdkonnakomisjonile vastavalt oma oskusteabele eelnõu tükid arutada, saatsime valitsusele märgukirja, et selliseid asju rohkem ei juhtuks. Tükid said eraldi seadusteks ja riigieelarvegi vastu võetud. Pärast märgukirja pole valitsus rohkem enam kobarseadusi saatnud.
Aeg möödus ja eelarvega seoses ilmnesid uued probleemid. Nüüd tulid eelnõud eraldi, aga 24. tunnil. Eriti teravalt tõusetus teema tänavu. Vaid mõni kuu enne uue eelarveaasta algust laekus rahanduskomisjoni viis valitsuse algatatud eelnõu, mis peaksid jõustuma järgmise aasta 1. jaanuaril. Nende hulgas ka mahukas ja põhjalikku debatti eeldav riigieelarveseaduse eelnõu ehk nn baasseadus, mis kujutab endast konstitutsioonilise seaduse reformi, uut tervikteksti, sh parlamendi pädevusi puudutavate sätete ümberkirjutamist.
Ettevõtlusega seotud inimesed teavad aga veel paremini autode käibemaksu teemadega seotud eelnõusid, mis nõudsid samuti kohest jõustamist. Rahanduskomisjoni 3,5tunnisel avalikul istungil autodega seonduvat käibe- ja erisoodustusmaksu poliitikat lahates ja kümne ettevõtlusorganisatsiooni küsimustest pakatavaid nägusid vaadates said kõik komisjoni liikmed aru, et eelnõu oli saabunud liiga tormakalt.
Huvigrupid olid ärritunud, kaasamine olematu, küsimusi rohkem kui vastuseid. Isegi kui idee on õige ja õiglane nii maksuaugu vähendamise, ausa ja võrdse ettevõtluskeskkonna loomise kui ka riigieelarvesse raha laekumise mõttes, peab see ka näima õiglane. Nii see ei olnud.
Palusime tegeleda. Lahutasime eelnõust läbirääkimata ja rohkelt küsimusi tekitava osa ning palusime rahandusministeeriumil teemaga veel tegeleda. Märgukirjas valitsusele juhtisime tähelepanu kiirustamisele. Ning jälgime, et parlamenti tuleks tulevikus korralike mõjuanalüüside ja piisava ajavaruga seaduseelnõud.