Tulud maksust vabaks

Tulumaksu kaotamine kui atraktiivne samm tõmbab taas suuremat tähelepanu Eesti lihtsale – seeläbi siis isegi veel lihtsamale – maksusüsteemile. Üheprotsendilisele tulumaksu vähenemisele reageerivad ehk vaid tõelised maksufriigid. Kui aga öelda kogu maailmale, et tulge ja teenige nii palju, kui jõuate, meie teilt tulumaksu ei taha, siis see on juba väga atraktiivne nii oma inimestele kui ka väliskapitalile. Võib olla kindel, et seda juba meie naaber Läti üle ei trumpa.

Eesti majanduse suurima ohuna nähakse praegu kiiret palgatõusu. Tulumaksu kaotades on kardetud 5–6protsendiline palgakasv sisuliselt ühe liigutusega kolmeks aastaks ette ära tehtud ning ettevõtjaid ei pea selle pärast niipea muret tundma. Töövõtjad aga on ühe hüppega eesmärgiks olevale Soome palgatasemele viiendiku võrra lähemale jõudnud. Väheneb majandusmigratsioon ja rohkem kvaliteetseid töökäsi leiab rakendust Eestis.

Kust leida kate? Mõistagi kerkib kohe peamise küsimusena, kust saada eelarves puudujääv raha. Kui juba hiljutise 24 miljoni euro puhul tuli katteallikaid siit ja sealt kokku kraapida, siis nüüd on summa ju märksa suurem. Võimalusi on erinevaid. Atonen soovitab näiteks võimalustena ettevõtluses litsentsitasude kehtestamist ja ressursi maksustamist.

Toimetuse arvates tuleks eeskätt üle vaadata maamaksu (kinnisvaramaksu) kui rikkuse omamist, mitte tulu teenimist puudutava maksu põhimõtted. Näiteks (taas)kehtestada kõrgem maamaks eeskätt just omavalitsuste eelarvet silmas pidades. Käibemaksu laekumine kasvab koos tarbimisega, samas vähenevad jõukuse kasvades eelarvest tehtavad sotsiaaltoetused ehk vähenevad kulud. Tulumaksuametnikud saavad aga asuda tõhusalt võitlema hoopis käibemaksupettustega, kust oodatavat lisatulu võib hinnata juba sadades miljonites eurodes. Kaaluda võib ka alkoholiaktsiisi suuremat tõstmist. Samuti väljavõetavate dividendide teatud ulatuses sotsiaalmaksuga maksustamist, mis pärsiks soovi dividendides sisuliselt palka maksta.