SEB: turu meelsus ei sobi krahhiks

Strateegi teatel mõjutab USA turg tervet maailma: krahh kipub üldiselt tooma endaga raha ringlemiskiiruse olulise aeglustumise. "Meie kui maailmas "kuldsesse miljardisse" kuulujad tunnetaksime seda omal nahal päris selgelt. Meenutagem aastat 2008," lisas ta.

Koppel väidab, et klassikalises mõistes krahh, kus müüakse kõike ning põgenetakse turvalisse likviidsusse (raha, kvaliteetne riigivõlg, USD), on täna ebatõenäoline. "Raha kui selline on Lehmani-järgse keskpankade kaootiliste trükivärvilõhnaliste improvisatsioonide tõttu kaotanud jupi usaldust akumulatsioonivahendina ja miks mitte – ka väärtuse mõõduna. Viimaste aastate varahindade inflatsioon alates kollektsioneerimisväärtusega autodest kuni aktsiateni on selle ilmselge tõestus," ütles ta.

SEB strateegi sõnul viiks iga krahhilaadne sündmus aktsiaturgudel keskpankade (agressiivse, koordineeritud) reaktsioonini. "Sest nagu nad ise on tunnistanud – nad juhivad majandust ka läbi rikkusefekti. Kuna turud seda teavad, siis pole nende meelelaad (rahasse põgenemise) krahhiks sobiv. Hoopis tõenäolisem on kiire rotatsioon ühest varast teise, ühest piirkonnast teise jne. Raha kui sellise hoidmine saab olla ainult väga lühiajaline vahefaas," ütles Koppel.

Tema sõnul pole küsimuseks, kas ja kuidas tekib krahh, vaid pigem kus ja millises varaklassis aadrit laskma hakatakse ja kuhu edasi liigutakse. Koppeli teatel tasub osta fundamentaalselt odavaid varasid, arvestada tasub püsivate nullintressimäärade konteksti. "Lapsed tuleb tulevikuinvesteeringuna korralikeks inimesteks kasvatada, piisavalt tuleb köögivilju süüa, suitsu ei tasu teha ja alkoholiga liialdada ei tasu kohe üldse mitte," lisas Koppel.

Mark Hulbert, kes analüüsib Hulbert Financial Digestis üle 160 investeerimisuudiskirja, kirjutab MarketWatchis, et kui turg järgib 1929. aasta börsimustrit, oleme me otse krahhi künnisel.