Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.

- Baltic Core Property Fundi sihtsuurus on 150 miljonit eurot. Rakendades kavandatud finantsstruktuuri võiks fond moodustada ligikaudu 300–400 miljoni euro suuruse portfelli. Kavandatakse vähemalt neljast objektist koosnevat portfelli, millest ühe väärtus ei tohi ületada 30% fondi varade koguväärtusest.
- Foto: Lords LB
Investeerimisturu küpsust hinnatakse sageli selle järgi, kui palju suudab riik ligi meelitada väliskapitali. Lords LB Asset Managementi juhatuse liikme Marius Žemaitise sõnul muutub aga pikas perspektiivis oluliseks teine küsimus – kellele kuuluvad riigis kõige väärtuslikumad ja stabiilset tulu teenivad varad.
Küpsetel turgudel on selliste varade peamine või vähemalt üks suurimaid ostjaid just kohalik kapital. Näiteks eelmisel aastal moodustasid kohalikud investorid Colliersi andmetel Norras 76% ja Rootsis 66% kinnisvaratehingute väärtusest. Isegi väga avatud Ühendkuningriigi turul moodustas kohalik kapital 2025. aastal 44% kõigist ärikinnisvarainvesteeringutest. Kohalikul kapitalil on eriti tugev positsioon ka Šveitsi, Saksamaa ja Taani kinnisvaraturgudel. Tavaliselt investeeritakse seda pikaajaliselt, seega on turg vähem sõltuv sellest, kas konkreetne riik on sel ajal rahvusvaheliste fondide prioriteetide nimekirjas.
Fondihalduri sõnul kujunes selline kapitalibaas Leedus järk-järgult. Kohalikud investorid ostavad aktiivselt võlakirju, investeerivad eluasemesse, ühisrahastusprojektidesse ja väiksematesse kinnisvarafondidesse. Kuid seni on olnud oluliselt vähem võimalusi saada suurimate tegutsevate ärikinnisvaraobjektide kaasomanikeks.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Suurtel Leedu investoritel on juba piisavalt kapitali, et konkureerida võrdsetel tingimustel suurte rahvusvaheliste fondidega, nagu oleme näinud viimastel nädalatel. Kuid nad pole ainsad, kellel on investeerimiseks sobivat kapitali: märkimisväärne osa sellest on jaotatud väiksemate investorite vahel, kelle jaoks on seni olnud keeruline ligi pääseda institutsionaalse kvaliteediga ärikinnisvarale. Baltic Core Property Fund võimaldab seda kapitali koondada ja erineva suurusega investoritel osaleda samas varaklassis,“ ütleb Žemaitis.
Kohaliku kapitali eeliseks on investeerimishorisont
Baltic Core Property Fundi juhi sõnul ei ole kohalik kapital rahvusvahelisest kapitalist kannatlikum ega parem. Selle eelis tekib siis, kui investor tunneb turgu hästi, oskab täpsemalt hinnata konkreetset asukohta, üürnike nõudlust ja pikaajalist linna arengut ning investori otsuseid ei dikteeri vajadus lahkuda piirkonnast teatud aja möödudes. Rahvusvaheline fond saab hästi toimiva hoone müüa põhjustel, mis ei ole seotud vara endaga: pärast fondi tegutsemisperioodi lõppu, muutes geograafiat, vähendades teatud piirkonna osakaalu või tagastades kapitali investoritele.
„Investeerimine ärikinnisvarasse ei ole lihtsalt ostu-müügitehing, nagu võib tunduda esmapilgul. Suurem osa tööst tehakse ära selle kahe hetke vahel: hallates üürnike suhteid, pikendades lepinguid, säilitades hoone konkurentsivõimet ja investeerides kvaliteeti. Pikem investeerimishorisont võimaldab teha otsuseid vara toimivuse põhjal ja saavutada võimalikult suurt tootlust,“ ütleb Žemaitis.
Baltic Core Property Fund on tähtajatu fond, mille osakud noteeritakse Nasdaq Vilniuse börsil. Börsil noteerimine annab investoritele võimaluse oma osakud võõrandada ilma, et fond peaks müüma pikaajalisi investeeringuid. Fondi strateegia põhineb pikaajalisel kinnisvarahaldusel. Fond hakkab investeerima strateegilistes asukohtades asuvatesse tegutsevatesse, tulu teenivatesse A-klassi äri- ja segakasutusega kinnisvaraobjektidesse.
Esimene kavandatav investeering – Artery
Fondi esimene planeeritud investeering on A-klassi ärikeskus Artery, mis asub Vilniuse kesklinna äripiirkonnas. 98% hoonest on välja üüritud ning kõik lepingud on vähemalt viieaastased.
Üürnike hulka kuuluvad Visma Tech, Johnson Matthey Global Business Services Center, Citadele ja Urbo pangad. Arteryl on BREEAM Outstanding jätkusuutlikkuse sertifikaat ja hoone vastab A+ energiatõhususe klassile. Selle planeeritud omandamise tootlus on umbes 6%.
Teine fondile huvipakkuv Vilniuse ärikeskus on K29, mille 100% pinnast on välja üüritud. Selle planeeritud omandamise tootlus on umbes 7%. Mõlemad hooned genereerivad üüritulu. Nende väärtuse määravad sõltumatud kinnisvarahindajad.
Lõplik otsus iga omandamise kohta tehakse pärast hinna, üürivoogude, rahastamistingimuste, põhjaliku kontrolli tulemuste ja tehingust fondile saadava kasu hindamist. Fond ei ole kohustatud objekte omandama, kui lõplikud tingimused ei vasta tema huvidele.
Hetkel kuum
“See äri tegeleb praegu ellujäämisega”
Ühtne Venemaa saab riigiduumas absoluutse enamuse
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Me võime hoonet väga kõrgelt hinnata ja ikkagi seda mitte osta. Isegi kõige tugevam objekt ei ole hea investeering iga hinna eest. Fond hakkab investeerima kapitali ainult siis, kui kogu tehing – alates soetushinnast kuni võla tingimusteni – on investorite jaoks põhjendatud,“ ütleb Žemaitis.
Koos teiste investoritega investeerivad fondi ka Lords LB Asset Managementi partnerid. Nende investeering moodustab vähemalt 5% fondi kaasatud kogukapitalist. Nad omandavad fondi osakuid samadel tingimustel kui teised osalejad.
Eesmärk – regionaalne portfell 300–400 miljonit eurot
Baltic Core Property Fundi sihtsuurus on 150 miljonit eurot. Rakendades kavandatud finantsstruktuuri võiks fond moodustada ligikaudu 300–400 miljoni euro suuruse portfelli. Kavandatakse vähemalt neljast objektist koosnevat portfelli, millest ühe väärtus ei tohi ületada 30% fondi varade koguväärtusest. Investeerimisgeograafia hõlmab Balti- ja Põhjamaid, Poolat ja Saksamaad.
„Järgmine turuküpsuse etapp on pidevalt tegutsevad ja mitmekesised fondid, mis suudavad akumuleerida kapitali, seda reinvesteerida ja konkureerida tugevaimate objektide pärast erinevates riikides. Nii saavad üksikutest tehinguosalistest kohalikest investoritest pikaajalised turuomanikud,“ ütleb Žemaitis.
Osakute esimese avaliku pakkumise käigus on plaanis kaasata kuni 35 miljonit eurot. Fondi osakud plaanitakse kauplemisele võtta 2027. aasta märtsis.