• OMX Baltic−0,15%317,49
  • OMX Riga0,71%962,84
  • OMX Tallinn−0,03%2 198,98
  • OMX Vilnius0,46%1 505,29
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 30−0,36%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 1000,04%10 712,64
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,12
  • OMX Baltic−0,15%317,49
  • OMX Riga0,71%962,84
  • OMX Tallinn−0,03%2 198,98
  • OMX Vilnius0,46%1 505,29
  • S&P 5000,00%7 764,64
  • DOW 30−0,36%51 863,69
  • Nasdaq 0,45%27 244,28
  • FTSE 1000,04%10 712,64
  • Nikkei 2251,38%65 018,95
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%96,12
Eelmisel aastal moodustasid Balti riikide investorid 92% piirkonna ärikinnisvara tehingute koguväärtusest, kuid sadu miljoneid eurosid maksvad kinnisvaraobjektid on seni olnud ligipääsetavad ainult suurkapitalile. Avalikult jaotatavad Lords LB Asset Managementi hallatava Baltic Core Property Fundi investeerimisfondi osakud võimaldavad sellele turule siseneda ka jaeinvestoritel. Fondi esimene kavandatud investeering on Vilniuse ärikeskus Artery, mis tegutseb 98 protsendilise täituvusega.
Baltic Core Property Fundi sihtsuurus on 150 miljonit eurot. Rakendades kavandatud finantsstruktuuri võiks fond moodustada ligikaudu 300–400 miljoni euro suuruse portfelli. Kavandatakse vähemalt neljast objektist koosnevat portfelli, millest ühe väärtus ei tohi ületada 30% fondi varade koguväärtusest.
  • Baltic Core Property Fundi sihtsuurus on 150 miljonit eurot. Rakendades kavandatud finantsstruktuuri võiks fond moodustada ligikaudu 300–400 miljoni euro suuruse portfelli. Kavandatakse vähemalt neljast objektist koosnevat portfelli, millest ühe väärtus ei tohi ületada 30% fondi varade koguväärtusest.
  • Foto: Lords LB
Investeerimisturu küpsust hinnatakse sageli selle järgi, kui palju suudab riik ligi meelitada väliskapitali. Lords LB Asset Managementi juhatuse liikme Marius Žemaitise sõnul muutub aga pikas perspektiivis oluliseks teine ​​küsimus – kellele kuuluvad riigis kõige väärtuslikumad ja stabiilset tulu teenivad varad.
Küpsetel turgudel on selliste varade peamine või vähemalt üks suurimaid ostjaid just kohalik kapital. Näiteks eelmisel aastal moodustasid kohalikud investorid Colliersi andmetel Norras 76% ja Rootsis 66% kinnisvaratehingute väärtusest. Isegi väga avatud Ühendkuningriigi turul moodustas kohalik kapital 2025. aastal 44% kõigist ärikinnisvarainvesteeringutest. Kohalikul kapitalil on eriti tugev positsioon ka Šveitsi, Saksamaa ja Taani kinnisvaraturgudel. Tavaliselt investeeritakse seda pikaajaliselt, seega on turg vähem sõltuv sellest, kas konkreetne riik on sel ajal rahvusvaheliste fondide prioriteetide nimekirjas.
Fondihalduri sõnul kujunes selline kapitalibaas Leedus järk-järgult. Kohalikud investorid ostavad aktiivselt võlakirju, investeerivad eluasemesse, ühisrahastusprojektidesse ja väiksematesse kinnisvarafondidesse. Kuid seni on olnud oluliselt vähem võimalusi saada suurimate tegutsevate ärikinnisvaraobjektide kaasomanikeks.
„Me võime hoonet väga kõrgelt hinnata ja ikkagi seda mitte osta. Isegi kõige tugevam objekt ei ole hea investeering iga hinna eest. Fond hakkab investeerima kapitali ainult siis, kui kogu tehing – alates soetushinnast kuni võla tingimusteni – on investorite jaoks põhjendatud,“ ütleb Žemaitis.
Koos teiste investoritega investeerivad fondi ka Lords LB Asset Managementi partnerid. Nende investeering moodustab vähemalt 5% fondi kaasatud kogukapitalist. Nad omandavad fondi osakuid samadel tingimustel kui teised osalejad.

Eesmärk – regionaalne portfell 300–400 miljonit eurot

Baltic Core Property Fundi sihtsuurus on 150 miljonit eurot. Rakendades kavandatud finantsstruktuuri võiks fond moodustada ligikaudu 300–400 miljoni euro suuruse portfelli. Kavandatakse vähemalt neljast objektist koosnevat portfelli, millest ühe väärtus ei tohi ületada 30% fondi varade koguväärtusest. Investeerimisgeograafia hõlmab Balti- ja Põhjamaid, Poolat ja Saksamaad.
„Järgmine turuküpsuse etapp on pidevalt tegutsevad ja mitmekesised fondid, mis suudavad akumuleerida kapitali, seda reinvesteerida ja konkureerida tugevaimate objektide pärast erinevates riikides. Nii saavad üksikutest tehinguosalistest kohalikest investoritest pikaajalised turuomanikud,“ ütleb Žemaitis.
Osakute esimese avaliku pakkumise käigus on plaanis kaasata kuni 35 miljonit eurot. Fondi osakud plaanitakse kauplemisele võtta 2027. aasta märtsis.

Seotud lood

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele