Krimmi kriis vedas kolm börsi alla

01. aprill 2014, 18:48

Maailma aktsiaturgude head tulemused varjutas Ukraina kriis, mis põhjustas kolm suurt langust.

Kuigi aasta esimene kvartal börsil oli europõhiselt suhteliselt hea, põhjustas Putini Venemaa tung Krimmi poolsaarele ja selle annekteerimine suure languse nii Venemaa, Ukraina kui ka Läti turul, mis moodustavad nn langevate turgude edetabeli esikolmiku. Läti puhul mängis võtmerolli kütusekaupleja Ventspils Nafta ja ravimifirmade suur sõltuvus Venemaa ja Ukraina turgudest.

Langus oodatust suurem

Tõsi, Venemaa ja Ukraina aktsiaturg olid juba varemgi alla tiksunud. Nii oodati juba enne puhkenud kriisi Venemaal majanduskasvu aeglustumist. Et nafta hind ei ole tõusnud ning Venemaa on sidunud nafta hinnaga ka maagaasi ekspordihinna, on kohalikule majandusele ülioluline kütuste eksport jätkuvalt nõrk. Ekspordi ja seega kogu majandusolukorra paranemisele ei ole kaasa aidanud ka Venemaale tähtis Euroopa Liidu turg, kus majandus tammub paigal ning suhteliselt soe talv tähendas väiksemat maagaasi nõudlust, jättes gaasimahutid varem ostetud gaasi täis.

Ka Ukrainas oli sisepoliitiline olukord segane juba mõnda aega. Sajakonna inimese tapmine Kiievis Maidanil sundis presidenti Viktor Janukovõtšit riigist pagema. Eraldusmärkideta Vene väed tungisid Krimmi, kus ei kohanud Ukraina sõjalist vastupanu, sõjaväeobjektid võeti üle nagu suur osa Ukraina sõjalaevastiku alustest. Seal korraldati referendum ja Krimm annekteeriti Venemaa koosseisu. Ka Ukraina gaasivõlg on taas kuum teema. Venemaa väed on koondunud Ukraina idapiiri äärde, kuigi viimastel andmetel on seal toimunud mingisugune rotatsioon. Tihedalt korraldatavad sõjaväeõppused on muutunud Venemaal tavapäraseks.

Nimetatud sündmused on aga pannud Lääneriike hindama kiiresti ringi Venemaa sõjalist ohtu ja suhteid Putini režiimiga. See on päädinud sanktsioonide kehtestamisega Venemaale, millele viimane on lubanud vastata. Sanktsioonide hirm langetas aktsiaturgude ajutiselt paljudes maades, kuna kardetakse sanktsioonide mõju majandustele ja konkreetsetele ettevõtetele, kes kauplevad või tegutsevad Venemaal. Ettevõtete sõltuvust Ukraina ja Venemaa turgudest oligi näiteks põhjus, miks olematu börsiaktiivsusega ja eurole üle läinud Läti ebalikviidne aktsiaturg langes esimeses kvartalis halvemuselt III aktsiaturuks. Indeksi liikumisest umbes 50% on seletatav naftakaupleja Ventspils Nafta kukkumisega ja 22% ravimifirmade aktsiate langusega.

Ka Eesti börs langes

Üldiselt oli esimene kvartal börsidel hea. Vaid 31 indeksit maailma 94st langesid. Vähemalt 10% tõusu tegid 20 aktsiaindeksit. Parim oli 32% tõusnud Dubai aktsiaturg. Hõbeda võttis Ukraina naaber Bulgaaria 22% kerkimisega ja pronksi noppis Indoneesia 19% tõusuga.

Eesti aktsiaturg pidi leppima tagant 19. kohaga, langedes 2,6%. Baltikumis läks Leedu aktsiaturul päris hästi. Leedu aktsiaturg tõusis esimeses kvartalis 7,1%. Põhjamaades mahtus Taani aktsiaturg tõusuga esimesse kahekümnesse. Norra börs tõusis 3,3% ja Rootsi 1,7%. Ka Soome aktsiaturg tõusis, kuigi tõusu suurus oli kõigest 0,3%. Euroopa turgude liikumine oli suuresti tagasihoidlik. Prantsusmaa börs tõusis 2,2%, Saksamaa 0,04%, kuid Suurbritannia oma langes 1,4%. USA aktsiaturg langes 1,4%. BRIC-maadest Venemaa börsi käekäigust oli juba juttu. India aktsiaturg tegi korraliku 9,3% tõusu. Brasiilia aktsiaturg tõusis 2,5%, Hiina oma langes 6,4%.

Mis saab aktsiaturgudel edasi?

Mõndagi oleneb sellest, kuidas laheneb Ukraina kriis. Kas Venemaa tõmbab agressiivsust maha või hoopis suurendab seda. Sellest omakorda olenevad sanktsioonide ulatus ja kestus ning selle tagajärjed majandustele ja ettevõtetele. Praegu on see sisuliselt prognoosimatu. Samas aktsiaturgude väärtustasemed ei ole enam odavad. USA aktsiaturgu on hinnatud tipu lähedale. Nii tekitab ka siseringi aktiivne müügitegevus olulise küsimuse, kas ettevõtte juhtkonda kuulujad näevad, et aktsiate hinnad on liiga kõrgele kerkinud või ei näe olulisi ettevõtete kasvuväljavaateid. On ju insaiderid kõige informeeritumad ettevõttes toimuvast.

Eelöeldut näib kinnitavat ka tõik, et esimese kvartali tulemuste avaldamise hooajal tuli väga palju negatiivseid kasumihoiatusi ja väga vähe kasumiprognooside tõstmisi. FactSeti analüütiku John Buttersi andmetel on USA S&P 500 kuuluvad ettevõtted andnud esimeses kvartalis 111 kasumihoiatust, millest 93 omad on kehvemad analüütikute prognoositust. Kasumihoiatuse poolest nii kehva kvartalit on varem FactSet alates 2006. aastast mõõtnud vaid ühel korral mullu neljandas kvartalis, vahendas MarketWatch.

Äripäev https://www.aripaev.ee/img/id-aripaev.svg
03. April 2014, 10:25
Otsi:

Ava täpsem otsing