• OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,17
  • OMX Baltic−0,44%301,07
  • OMX Riga−0,61%881,51
  • OMX Tallinn−0,18%2 063,36
  • OMX Vilnius0,18%1 194,64
  • S&P 500−0,03%5 980,87
  • DOW 30−0,1%42 171,66
  • Nasdaq 0,13%19 546,27
  • FTSE 1000,11%8 843,47
  • Nikkei 2250,9%38 885,15
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,87
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%90,17
  • 09.06.14, 12:16
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Eesti Pank: sisenõudlus suurendas jooksevkonto miinust

Sisenõudluse kasv suurendas jooksevkonto puudujääki, kommenteeris Eesti Panga ökonomist Andres Saarniit.
Jooksevkonto puudujääk suurenes selle aasta esimeses kvartalis 3,7%ni SKPst. Puudujääk halvenes peamiselt kaubavahetuse puudujäägi suurenemise tõttu. Kaupade ja teenuste konto varasem ülejääk asendus väga väikese puudujäägiga, mis moodustas 0,2% kvartali SKPst.
"See muutus peegeldab sisenõudluse suhteliselt tugevamat olukorda võrreldes eksportiva sektoriga. Jooksevhindades mõõdetuna kasvas sisenõudlus aastaga 4,8%, SKP aga 2,6%. Samal ajal kui SKP püsivhindades vähenes aastaga 1,4%, siis sisenõudlus ja selle komponendid omakorda kasvasid," selgitas Saarniit pressiteates.
Sama suur oli jooksevkonto puudujääk SKP suhtes ka 2011. ja 2012. aasta alguses. "Ühe kvartali arvestuses ei pruugi selline puudujääk veel anda põhjust muretsemiseks majanduse arengu tasakaalulisuse pärast. Seda enam, et Eestis oli kaupade ja teenuste konto praktiliselt tasakaalus ning välisnõudlus allpool pikaajaliselt kestlikku taset," lisas ta.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Keskpanga ökonomisti sõnul on pikemas perspektiivis positiivne, et põhikapitali tehtud rahapaigutuste kasvutempo edestas eratarbimise oma ja küündis jooksevhindades mõõdetuna 6,5%ni. See parandab tema kinnitusel Eesti majanduse kasvuväljavaadet.
"Muretsemiseks on põhjust siis, kui jooksevkonto halvenemine jätkub sellises tempos ka järgmiste kvartalite jooksul. Nii avatud majandus nagu Eesti ei saa kestlikult kasvada ainult sisenõudluse toel," lisas Saarniit.
Finantskonto poolel oli tegemist kapitali netosissevooluga, mis moodustas kuni 2% SKP suhtes, ning ülekaalus olid võlgnevust mittetekitavad rahavood.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 29 p 7 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele