Stardikapitali leidmine jääb asutaja mureks

Pigem saab ettevõtete pikaajalises arengus määravaks sageli hoopis nn teise faasi rahastus, milles põhiraskus pole enamasti aga enam pankade, vaid suurema riskiga hakkama saava investeerimismudeli kanda.

Seetõttu on oluline, et ettevõtjad ei käsitaks pangalaenu ainsa või peamise kapitali hankimise viisina, vaid pigem ühena paljudest võimalustest. Missugust rahastamis­mudelit valida, sõltub ositi küll tegutsemisvaldkonnast ja konkreetsest äriplaanist, eelkõige aga ettevõtja maailmavaatest ja ambitsiooni suurusest.

Idufirmade eeskuju võiks nakatada kõik ­ettevõtjaid. Ettevõtjal on tervislik algusest peale koduturust kaugemale vaadata ning lähtuda eeldusest, et maailmas on raha palju, see tuleb vaid üles leida ja oma äri kasuks tööle panna.  Eesti idufirmad on siinkohal heaks eeskujuks.

Alates 2006. aastat on Eesti idufirmad kaasanud 138 miljoni euro ulatuses investeeringuid ning vaid 28% sellest rahast on Eesti päritolu. TransferWise’i teoks tehtud Richard Bransoni ja 18 miljoni euro kaasamine on eeskujulik investeering, mida tasub silme ees hoida kõigil nii alustavatel kui ka tegutsevatel ettevõtjatel. Läbilöögivõimelise idee, suure ambitsiooni ja läbirääkimisjulguse kombinatsioon andsid tulemuse, mille puhul investori nimi on kaasatud summast vahest väärtuslikumgi.

Edukas ärimudel ei püsi püsti toetuste peal. Kes kohe nii kaugele mõelda ei julge, võib muidugi kaaluda ­Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Kred­Exi poole pöördumist. Kuid tõelise ettevõtjahingega inimene ei ehita oma ärimudelit kunagi üles toetustele.

Oleme Äripäevas veendumusel, et igasugused toetused pigem solgivad turgu, kui elavdavad seda.

Kogemus näitab, et suured ettevõtmised saavad teoks ilma nendeta, toetusesõltlase elutee pole ei pikk ega õnnelik. Küll aga võib vaadata ingelinvestorite, investeerimisfondide, ühisrahastuse poole.

Majandusele laiemalt ja kapitalituru laienemisele kitsamalt oleks kindlasti hea võlakirjaturu ja börsi elavnemine.