• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 29.08.14, 14:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Kõrgharidus tasub ära viie aastaga

Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse analüüs näitas, et bakalaureuse taseme lõpetaja teenib oma õpingute kulu tagasi pisut vähem kui 5 aastaga.
Vastavalt OECD 2013. aastal avaldatud uuringule tõstab Eestis kõrghariduse omamine brutopalka keskmiselt 36%. „Õpingute vältel tehtavaid kulutusi ja saamata jäänud töötasu arvesse võttes kujuneb näiteks bakalaureusekraadi omandava üliõpilase 3-aastase õppeperioodi kulutuste summaks keskmiselt 35 000 eurot,“ tõi teabekeskuse juhataja Lee Maripuu välja. Õpingutele tehtud kulud teenib ülikooli lõpetaja tagasi umbes 4,8 aastaga.
„Kindlasti tasub haridusse investeerimine ära. Paraku tuleb arvestada, et ülikooli kõrvalt täisajaga tööl käimine või töö kõrvalt täismahus õppimine on enamasti keeruline. Selle võrra võib venida õpingute tegelik periood pikemaks. Täiskasvanud õppijatele, kelle panusest sõltub pere heaolu, võib takistuseks saada töökoormuse ja sissetulekute vähenemine õpingute ajal,“ märkis Lee Maripuu.
Erialati on keskmise sissetuleku kasv haridustaseme tõustes üsna erinev. Näiteks bakalaureuse tasemelt magistri tasemele jõudmisel tõuseb keskmine brutopalk enim tervishoiu (ligi 100%), tootmise (67%) ja ärinduse valdkondades (63%). Väiksem on kasv isikuteeninduse, põllumajanduse ja kunstide valdkondades. Kui jätta kõrvale doktorikraadiga inimesed, võivad kõige kõrgemat sissetulekut tööturul loota arvutiteaduste, tehnikaalade, ärinduse ja halduse alal magistrikraadi omandanud.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Haridusstatistika näitab, et vaatamata naiste suuremale osakaalule kõrghariduse omandajate hulgas, koonduvad nad jätkuvalt erialadele, mis küll nõuavad kõrgharidust, kuid mille üldine palgatase on keskmise lähedal või sellest isegi madalam. „Kuigi tulevane sissetulek ei peaks olema tähtsaimaks erialavaliku kriteeriumiks, võiksid tüdrukud analüüsida senisest avarama pilguga ülikoolide pakutavat ning miks mitte leida oma kutsumus just tehnika- või arvutiteadustes?“ märkis Maripuu.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 11 p 3 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele