Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maakohtusse jõudis vähem kriminaalasju
Suured personalimuudatused Põhja ringkonnaprokuratuuris on viinud olukorrani, kus aasta esimesel poolel jõudis Harju maakohtusse 13 protsenti vähem kriminaalasju kui mullu samal ajal.
Justiitsministeeriumist saadud kohtute infosüsteemi andmetel saabus 2013. aasta esimesel kuuel kuul Harju maakohtusse 1775 kriminaalasja, selle aasta samal perioodil aga 1546 kriminaalasja. Vähenemine on 229 kriminaalasja ehk 13 protsenti.
“Kohtusse saadetud kriminaalasjade arvu vähenemine on seletatav peamiselt suurte personalimuudatustega prokuratuuris. Mitu Põhja ringkonnaprokuratuuris töötanud prokuröri vahetas töökohta kas ametikõrgenduse tõttu prokuratuuri sees või asus tööle kohtus, justiitsministeeriumis ja mujal. Sellepärast jagati ka prokuröride tööülesanded ümber, mis nõudis paljudelt uude valdkonda sisseelamist,” selgitas Põhja ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Endla Ülviste.
Kümme uut prokuröri abi. Ülviste sõnul on teistesse prokuratuuridesse tööle läinud inimeste ja töölt lahkunute asemele võetud teenistusse kümme uut prokuröri abi, kes läbis kõigepealt õppeteenistuse ja on alles alustanud iseseisvat tööd.
Põhja ringkonnaprokuratuuris on praegu tööl 66 prokuröri, mistõttu moodustab kümme inimest kogu töötajaskonnast päris suure osa. Lisaks on Põhja ringkonnaprokuratuuris täitmata üle kümne prokuröri ametikoha, mille jaoks ei ole eelarves raha ette nähtud.
Prioriteetsed valdkonnad. Ülviste märkis ka, et mõnes valdkonnas on inimesi puudu ka uurimisasutustel ning piiratud ressursi tingimustes on varasemast veel rohkem keskendutud prioriteetsetele valdkondadele, mis on tavaliselt ka sisult keerulisemad ja ajamahukamad, kuid nii suuri “numbreid” ei anna. “Prioriteedid on muu hulgas rasked isikuvastased kuriteod, organiseeritud kuritegevus, korruptsioon, narko- ja maksukuritegevus, aga ka laste vastu ja alaealiste poolt toime pandud kuriteod ning lähisuhtevägivald. Alaealiste toime pandud kuritegude ja lähisuhtevägivalla puhul on samas sageli õigem kohtuväline lahendus, olgu selleks siis alaealiste komisjoni saatmine, lepitusmenetlus või oportuniteet. Nende võimaluste kasutamine on viimastel aastatel oluliselt suurenenud, mis on omakorda vähendanud kohtusse jõudvate asjade arvu,” lisas Ülviste.