Võrdõigusvolinikule on sel aastal laekunud 122 kaebust, millest suurem osa on seotud väikelapse vanemate, eelkõige lapsehoolduspuhkuselt naasjate ning rasedate diskrimineerimisega.
„Sel aastal on kurvakstegevalt palju neid juhtumeid, kus meie juurde tuleb naine seepärast, et tööandja ei soovi teda enam pärast lapsehoolduspuhkust tööle võtta. Tööandjad koondavad lapsehoolduspuhkuselt naasjaid või püüavad muul viisil töösuhet lõpetada,“ ütles võrdõigusvolinik Mari-Liis Sepper.
„Tööandja selline teguviis rikub jämedalt lapsehoolduspuhkuselt naasja õigusi, mis on kaitstud meie seadustega. Panen kõigile tööandjatele südamele, et nad austaksid lapsevanemate õigust pärast lapsehoolduspuhkust oma endisele töökohale tagasi pöörduda,“ rõhutas Sepper. Ta märkis, et lapsevanemate eemale tõrjumise asemel võiksid tööandjad muuta oma asutust peresõbralikumaks.
Võrdõigusvolinik lisas, et tänu järgmise aasta lõpuni kestvale Norra riigi toetusele on võimalik aidata inimestel pöörduda kahju hüvitamise nõudmiseks ka töövaidluskomisjoni ja kohtusse. Kui õigusi on rikutud, näeb soolise võrdõiguslikkuse seadus ette kahjude rahalise hüvitamise.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Varasemast enam on sel aastal esitatud ka kaebusi, milles inimene leiab, et teda on töösuhetes ebavõrdselt koheldud tema nahavärvi ja/ või etnilise päritolu tõttu. Nii Ladina-Ameerika kui ka Lõuna-Aasia riikidest pärit Eesti töötajad on volinikule esitatud kaebuste järgi kogenud eelarvamuslikku suhtumist ja diskrimineerimist.
Kui vaadata pöördumiste põhjuseid valdkonniti, siis üle poolte juhtumite korral on küsimus puudutanud töövaldkonda, millele järgneb kaupade ja teenuste kättesaadavus.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!