• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eestlased tipus tagasi

    Eesti kapitalil põhinevad kaks puidutöötlemisgruppi – Combimill ja Rait-Lemeksi grupp – on viimasel aastal tunduvalt suurendanud saevõimsust ning pakuvad tõsist konkurentsi toormeturul välisfirmade omanduses olevatele saeveskitele.

    2002. aasta lõpus müüsid eestlastest omanikud puidukontserni Sylvester Stora Enso Timberile, nüüd aga hakkab kodumaisel kapitalil saetööstus taas pead tõstma. Sylvesteri endistele omanikele kuuluv OÜ Combimill Sakala ostis juuli algul Soome metsanduskontsernilt Metsäliito tütarfirma ASi Metsä Wood Eesti, mis majandas Järvamaal Väätsa vallas Reopalus asuvat saeveskit. OÜ Combimill Reopalu uus tegevjuht on Marek Moorits, kes on varem töötanud Imavere saeveski juhina. Augustis ühines Combimilli grupiga Pärnus asuv OÜ Ecobirch, mille osa senistest osanikest on ühtlasi Combimilli omanikeringis. Ecobirchile kuulub kolm saeveskit ja üks liimkilbitehas.
    Rait-Lemeksi grupp käivitas mullu mitu aastat seisnud saeveski Lääne-Virumaal Viru-Nigula vallas. Tänavu saevad gruppi kuuluvad Nordwoodi kaubamärki kandvat kolm saeveskit kokku rohkem kui Eesti senine suuruselt teine saeveski, Võrumaal asuv Rootsi kapitalile kuuluv AS Toftan. Kui 2013. aastal oli Nordwoodi saeveskite tootmismaht 187 000 m3, siis tänavu prognoositakse tootmismahuks 220 000–230 000 m3.
    Pärast Ecobirchi ostu töötab Combimilli ettevõtete grupis enam kui 500 inimest ja grupi kogukäibeks prognoosib Combimill Sakala tegevjuht Margus Kohava tänavu 109 miljonit eurot.
    Turu nõudlus paneb laienema. Kohava kinnitusel ei ole neil kunagi olnud plaani kedagi üles osta või vägisi laieneda. “Aeg-ajalt on lihtsalt sellised hetked, kui tehakse head pakkumised,” põhjendas ta tänavusi oste. “Meie laienemine on ikkagi turust ja turunõudlusest tingitud. Meie senised partnerid on valmis lisamahtusid ostma ja eks me kogu aeg otsime kõrvalt uusi kliente. Kui müügivõimalused on olemas, tuleb ka tootmisvõimsused sellega kooskõlla viia.”
    Kohava rõhutas, et nende grupi eesmärk on anda kodumaisele toormele võimalikult kõrget li­sand­väärtust ja samas maksta eestimaalastele palka ja oma riigile makse. “Rait-Lemeksi grupil on sama eesmärk, ainult et nemad saevad peenpalki ja nende lõpptooted on natuke teistsugused,” ütles Kohava ja lisas, et nad teevad koostööd kõikide oma konkurentidega. “Nii saematerjali müües kui ka komponente ostes teeme koostööd. Me ei ole kunagi tahtnud kinnist süsteemi tekitada, ikka sellist turutingimustel toimivat süsteemi.”
    Konkurentsis probleemi ei näe. Ka Rait-Lemeksi gruppi kuuluva ASi Aegviidu Puit ja ASi Viiratsi Saeveski tegevjuht Tõnu Ehrpais pidas koostööd oluliseks.
    “Meie ei näe konkurentsis probleemi, vaid ikkagi eelkõige võimalusi heaks koostööks valdkonda hästi tundvate ettevõtjatega,” kommenteeris ta. “Eestis on installeeritud võimsusi palgi töötlemiseks oluliselt rohkem kui toorainet ja sellest johtuvalt on kogu aeg olnud konkurents, olenemata ettevõtete omanikest.”
    Combimilli ettevõtete grupi omanikud on firmade kaudu seitse endist Sylvesteri aktsionäri. Rait-Lemeksi grupi saeveskite omanikud on firmade kaudu viis eraisikut.
    ASi Toftan juhatuse esimehe Martin Arula hinnangul on konkurents metsa- ja puidutööstuses nii palju muutunud, et Combimilli grupil omaaegset Sylvesteri-laadset kontserni vaevalt õnnestub luua. “Aga see on selge, et kui inimestel on üks asi kunagi õnnestunud, siis nad oma järgmistes eludes alati üritavad seda ühte õnnestumist korrata,” lausus ta.
    Arula andmeil on Toftani saetoodangu maht igal aastal suurenenud ning tänavu prognoosib ta tootmismahuks  203 000–204 000 m3. “Tänu tootlikkuse tõusule ja tänu sellele, et oleme hakanud rohkem saagima kuuske,” põhjendas ta.
     
    Võrdlus
    Soomlaste-rootslastega võidu
    suuremad saagijad, prognoositav saetoodang 2014, m3
    Stora Enso Eesti330 000 (ei avalda täpseid andmeid)Asukoht: Imavere, NäpiKapital Soomest
    Rait-Lemeksi grupp220 000–230 000Asukoht: Aegviidu, Viiratsi vald, Viru-Nigula valdKapital Eestist
    AS Toftan203 000–204 000Asukoht: Sõmerpalu vald
    Kapital RootsistCombimilli grupp185 000Asukoht: Suure-Jaani vald, Väätsa vald, Pärnu, Aravete, Jõgeva valdKapital Eestist
     
    Mis on mis
    Combimilli grupp
    Kaks suurt saeveskit: OÜ Combimill Sakala ja OÜ Combimill Reopalu. Kolm komponenditööstust: OÜ Vincom, OÜ Combilink, OÜ Ecobirch. Kaks lõppvääristajat: liistutootja OÜ Combiwood, ukselengi tootja OÜ Vindor
    Combimill SakalaSuure-Jaanis asuv saeveski omandati 14.02.2012, tänavune maht on umbes 85 000 m3 männi saetoodangut.
    Combimill ReopaluOmandati 01.07.2014, tänavune maht on umbes 75 000 m3 kuuse saetoodangut.
    EcobirchOmandati 22.08.2014. Pärnus, Aravetel ja Kuristal asuva kolme saeveski tänavune maht on umbes 25 000 m3 kase ja männi saetoodangut.
     
    Kommentaar
    Välisomanik on palga maksmisel heldem
    Martin Arula, ASi Toftan juhtMa selle kapitali koha pealt alati mõtlen, et ei ole kodumaine kapital kindlasti parem kui välismaine. Kui me vaatame ettevõtete palku ükskõik millises sektoris, siis reeglina on välismaine kapital kohaliku inimese suhtes heldem, ausam ja parem.Mis puudutab Reopalus asuvat saeveskit, siis tuleb hinnata seda, et firma ei sattunud mingite institutsionaalsete finants­investorite kätte, kes ei oska saeveskiga midagi teha ja parseldavad selle järgmisel hetkel edasi. See, et saeveski professionaalide ja kompetentsete inimeste kätte sattus, tähendab, et asi edeneb edasi nii mahtude kui ka sisu poolest.
    Laienemine teeb rõõmu
    Jüri Külvik, ASi Lemeks juhatuse esimeesKas see pole mitte rõõmustav Eestimaa jaoks, kui kodumaisel kapitalil põhinev Combimilli grupp laieneb. Mina tunnen küll siirast rõõmu, kui Eesti ettevõtted kohapeal arenevad, väärindavad puitu ja loovad lisandväärtust. Ei tasu ju konkurentsi alati vaid antagonistliku kandi pealt vaadata. Tunnustan Combimilli, seal tegutsevad asjalikud vennad.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Saksa majandusajakirjanik valimiste eel: taastame Hansa Liidu!
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Miks ei võiks Tallinn, Riia, Bremen ja Hamburg, aga ka teised endised hansalinnad puhuda uuesti elu sisse kunagisele Hansa Liidule? See oleks uut tüüpi linnade ja ettevõtete liit, mida juhiks mitte nostalgia, vaid soov astuda vastu Hiina hegemoniaalsetele ambitsioonidele Euroopas, kirjutab Saksamaa majandusajakirjanik Manfred Sieg (Sieg-Tech).
Sigade hinnad kukkusid Hiinas tagasi maa peale
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Pärast kahe aasta pikkust perioodi kõrgeid sealiha hindu seisab Hiina silmitsi vastupidise probleemiga: sealiha on nüüd ligikaudu poole odavam, vahendab Wall Street Journal.
Elektrienergia hinnatõus paneb aina rohkem kodusele päikeseenergia-jaamale mõtlema
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Juba neljas kuu järjest näeme väga olulist elektrienergia hinnatõusu ning arvestades kasvavat nõudlust elektrienergia järele ja tootmise liikumist 100% süsinikuvabaduse suunas, pole odavnemist ka lähitulevikus näha.
Leedu soovitab lahti saada Hiina telefonidest Eesti seisukoht: meil pole põhjust Leedu leidudes kahelda
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.
Leedu kaitseminister soovitas inimestel vältida Hiina telefonide ostmist ja ära visata need, mis juba olemas on, sest avastas sinna sisse ehitatud tsensorlahenduse, kirjutab Reuters. RIA peadirektori asetäitja Gert Auväärti sõnul ei ole RIA sarnaseid analüüse läbi viinud, kuid neil pole põhjust Leedu riikliku küberjulgeoleku keskuse raportis ja leidudes kahelda.