Väinu Rozental • 18. september 2015 • 4 min
Jaga lugu:

Sylvesteri müük tekitas asjatut hirmu

ASi Toftan tegevjuht
ASi Toftan tegevjuht  Foto: Andras Kralla

Sylvesteri müügitehing Skandinaavia metsandushiiule Stora Enso tekitas eestlastes hirmu, et nüüd suretatakse Eesti metsatööstus sootuks välja. Läks aga hoopis vastupidi.

"Tollal oli esimene mõte, et Skandinaavia suurkontsern hakkab nüüd teisi turult välja sööma," meenutas ASi Toftan tegevjuht Martin Arula, kes suurtehingu ajal oli OÜ Vara Saeveski juhataja. "Hilisem asjakäik osutus hoopis vastupidiseks. Hilisem Stora Enso on olnud oluliselt nõrgem, kui Sylvester kunagi oli, ja see andis olulise tõuke just keskmise suurusega saetööstuste arengule."

Äripäeva veebis hakkas sel nädalal ilmuma veebiraamat, mis keskendub Sylvesteri ja Stora Enso kolmeteist aasta tagusele suurtehingule. Sellega seoses palusime omaaegset tehingut ja selle mõju kommenteerida inimestel, kes tundsid siis ja tunnevad tänaseni hästi metsatööstussektorit. Veebiraamatut Sylvesterist saab lugeda siin.

Neivelt: Sylvesterist võinuks saada Tallinkist võimsam börsifirma

Sylvesteri arengut rahastanud Hansapanga tollane juht Indrek Neivelt meenutab, et kuulis Sylvesteri müügiuudist autoraadiost. "Ma olin väga üllatunud, kuna veel kuu või kaks varem olime Matiga arutanud börsile mineku plusse ja miinuseid. Ega mulle see müük ei meeldinud," ütleb Neivelt.

"Kui Sylvester oleks läinud börsile, oleks täna Tallinna börsil ka üks miljardilise turuväärtusega firma. Sylvester oleks raudselt olnud turuväärtuselt Tallinkist suurem. Kõik eeldused selleks olid olemas: väga võimekas meeskond ja kohalik tooraine oleks olnud konkurentsieeliseks teiste ees. Arvan, et täna oleks Sylvesteri aastakasum olnud suurusjärgus 100 miljonit eurot," rääkis Neivelt.

Eesti Metsa ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) tollase juhi Andres Talijärve sõnul oli loomulikult esmane mõte pärast suurtehingut, et mis nüüd edasi saab. "Mingil määral oli Sylvesterist saanud meie metsatööstuse sümbol," tõdes Talijärv, praegune keskkonnaministeeriumi kantsler. "Sajandivahetuse paiku tundus nii loomulikuna, et Sylvester üha paisus ja laienes - nad olid igal pool tegevad, vaid tselluloositööstuses ei olnud."

Edu taga olid hea ärivaistuga juhidTalijärv peab Sylvesteri edu aluseks ärivaistuga juhte. "Nad oskasid raha õigesti paigutada ja õigeid riske võtta," ütles Talijärv. "Ma arvan, et 90ndate aastate algul soomlased kindlasti ei uskunud, et nullist alustanud Sylvesteri juhid panevad nii suure ja eduka äri püsti."

Kuna EMPLi liikmeskonnast moodustasid Sylvesteri ettevõtted umbes veerandi, tekkis erialaliidu juhtidel õigustatud küsimus, kas erialaliit jääb pärast Sylvesteri müümist nüüd väiksemaks. "Küsimus oli ka selles, kas Stora Enso ostis need ettevõtted ära sellepärast, et nad seisma panna ja konkurentsi enda jaoks soodsamaks teha, või oli neil plaan siin jätkata," meenutas Talijärv. "Juba esimesed kohtumised, mis meil Stora Enso meestega olid, andsid küll lootust, et nad jätkavad sama liini. Seda ei juhtunud, et nad oleksid meie metsatööstust välja hakanud suretama, ja EMPLis olid nad kaasalööjad, mitte kõrvaltvaatajad."

Suurtehing kiirendas keskmike kasvu

Martin Arula hinnangul aitas Sylvesteri müügitehing teistel, eelkõige keskmise suurusega ettevõtetel areneda. "Kui me vaatame keskmise suurusega saetööstuste mahtude ja kasumi graafikuid, siis tõus langeb üsna hästi tollesse aega. Tegelikult just siis hakkasid keskmikud teenima," rõhutas Arula.

"Mina kui saetööstur ütlen tagantjärgi tarkusena, et täiesti vale oli Stora otsus sulgeda Paikuse ja Sauga saeveski - ka need otsused andsid keskmikele hapnikku juurde," sõnas Arula. "Ja kindlasti tuleb mainida seda, et asjalikud ja adekvaatsed juhid võeti ametist maha. Endiste Sylvesteri juhtide tasalülitamine läbi lepingu oli see, mis samuti avaldas mõju kogu sektorile."

Puidutöötlemisettevõtetele tehnoloogilisi seadmeid valmistava ASi Hekotek tegevjuht Heiki Einpaul peab Sylvesteri müügitehingut oluliseks ja positiivseks. "See tõi väga suures koguses uut raha Eesti majandusse ning see raha anti inimestele, kes oskasid sellega midagi pihta hakata ja oskavad siiamaani," põhjendas Einpaul.

"Lisaks vabastas see tehing teatud tüüpi inimesi uute projektide jaoks. Kõik need direktorid, kes on Stora Ensost ära läinud - aga ära läinud ei ole nad mitte seepärast, et Stora Ensos on kehvad palga- või muud tingimused -, vaid seepärast, et nende otsustusvabadus on olnud Storas piiratud ja nad on otsinud uusi väljakutseid."

Einpauli meelest ei ole õige targutada, kas Sylvesteri müügitehing tehti õigel ajal. "Kõik sellised tehingud toimuvad mingite sündmuste kokkulangemise tõttu, nagu revolutsioonidki. Ja kindlasti peavad olema õiged inimesed, kes need asjad ära tabavad ja õiges suunas lükkavad," seletas Einpaul. "Sylvesteri ja Stora tehingu puhul oli ilmselt sama moodi, et sobiv moment kasutati ära. Targutada selle üle, et üks või teine pool oleks võinud natuke rohkem või vähem saada, ei ole mingit mõtet."

Einpaul on veendunud, et suurtehing oli mõlemale poolele kasulik. "Stora Enso sai ju ka hea kauba - näiteks Imavere saeveski ja Launkalne saeveski on kõik need aastad olnud head kasumiteenijad," lisas ta.

Jaga lugu:
Seotud lood
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt