Augustis Venemaa kehtestatud sisseveokeelu kogumõju Eesti toidusektorile ulatub 150 miljoni euroni aastas, selgus Eesti Konjunktuuriinstituudi analüüsist.

Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul puudutab keeld maailmas ligi 7,3 miljardi euro eest Venemaale eksporditud toidukaupu, millest 74% moodustavad kaubad Euroopa Liidust, vahendas põllumajandusministeerium tellitud analüüsi tulemusi. „See kaubakogus peab leidma maailmas uue turu,“ ültes Josing.

Euroopa Liidus mõjutavad sanktsioonid kõige enam Leedut, mille kala- ja põllumajandussaaduste ekspordist läks Venemaale 41%, Poolat (19%), Soomet (19%), Eestit (18%) ja Luksemburgi (12%).

Ülemaailmselt puudutavad sanktsioonid kõige enam piimatooted, näiteks 11% maailma juustuekspordist läks Venemaale. Eestis puudutavad sanktsioonid kõige enam piima- ja kalasektorit. Samas on EKI juhi sõnul näiteks kalast maailmas puudus ja praegu on hea hetk orienteeruda ümber kõrgema lisandväärtusega kalatoodete valmistamisele.

Josing sõnul on Eestis hoolimata hetkelisest raskusest põllumajanduse ja toidutootmisega tegelemisel selge perspektiiv. Pikas plaanis on maailma toiduturg kasvav, arenev ja suurte vajadustega, seepärast on tegemist Eesti jaoks olulise valdkonnaga. „Seda enam, et meie toidusektor on ka võrreldes teiste riikidega igati konkurentsivõimeline,“ märkis ta.

Venemaa peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja köögiviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.