• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 22.09.14, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Mida kaugemale ekspordid, seda suuremad on riskid

Ettevõtja eesmärk ei ole ­ainult oma toodete või teenuste piiri taha saatmine, vaid ka nende eest tasu saamine.
Sageli arvatakse, et suuremad krediidikahjud tulenevad uutest koostööpartneritest. Enamiku krediidikahjudest põhjustavad ettevõtetele hoopis sagedamini olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita pidevalt ning kelle makseraskused ilmnevad seetõttu ootamatult.
Tõrked. Mida kaugemale oma kaupu või teenuseid ekspordid, seda rohkem on äririske. Paljude jaoks ootamatul kiirelt arenenud Küprose panganduskriisile tagasi vaadates tasub mõelda, kas ja kui otseselt võiksid sarnased sündmused ka Eesti ettevõtteid mõjutada. Mis juhtub nende tellijate, äripartnerite ja kokku lepitud äritehingutega, kui kauba sihtriigi finantssüsteemi tabab sarnane tõrge? Alles mõni aasta tagasi puutus mitu Eesti ettevõtet kokku Valgevene äripartnerite makseraskustega, mis tulenesid sealsetest ootamatutest valuutaregulatsioonide muutustest. Globaalsed majandust pidurdavad mõjud on nüüdseks jõudnud ka Põhjamaadesse ning negatiivsete stsenaariumite realiseerumisel võib olla mõju Eesti ettevõtetele tuntav. Näiteks Rootsi kroon on viimase paari aastaga euro suhtes ligi 25 protsenti kallinenud, samas Rootsi tööstuse allhankele keskendunud ettevõtteid on Eestis päris palju. Ohumärkide ilmnemisel ei tasu neid lihtsalt ignoreerida, vaid mõelda oma ekspordiportfelli laiendamisele, et olla valmis tellimuste ärakukkumiseks vähemal või suuremal määral.
2013. aasta statistikat vaadates pankrotistus Euroopa ­Liidus iga päev keskmiselt peaaegu 600 ettevõtet.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Maandamisvõimalus. Ligikaudu 3% ettevõtete arvetest jääb maksmata. Kokku on Euroopas maksmata jäänud arvete summa möödunud aastal hinnanguliselt 350 miljardit eurot, mis on sisuliselt Kreeka välisvõla suurusjärk. Eestis on lootusetute arvete protsent isegi ­Euroopa keskmisest natuke kõrgem, ligi 3,3%. Ettevõtete maha kantud arvete kogusumma oleks meil seega hinnanguliselt kuni 450 miljonit eurot aastas ja see on Eesti majanduse suurust arvestades väga suur rahasumma. Üks võimalus riske maandada on fikseerida võimalik kahju iga välismaise ostja kohta ning see kindlustada.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 10 p 18 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele