Sageli arvatakse, et suuremad krediidikahjud tulenevad uutest koostööpartneritest. Enamiku krediidikahjudest põhjustavad ettevõtetele hoopis sagedamini olemasolevad kliendid, kelle tausta ei kontrollita pidevalt ning kelle makseraskused ilmnevad seetõttu ootamatult.

Tõrked. Mida kaugemale oma kaupu või teenuseid ekspordid, seda rohkem on äririske. Paljude jaoks ootamatul kiirelt arenenud Küprose panganduskriisile tagasi vaadates tasub mõelda, kas ja kui otseselt võiksid sarnased sündmused ka Eesti ettevõtteid mõjutada. Mis juhtub nende tellijate, äripartnerite ja kokku lepitud äritehingutega, kui kauba sihtriigi finantssüsteemi tabab sarnane tõrge? Alles mõni aasta tagasi puutus mitu Eesti ettevõtet kokku Valgevene äripartnerite makseraskustega, mis tulenesid sealsetest ootamatutest valuutaregulatsioonide muutustest. Globaalsed majandust pidurdavad mõjud on nüüdseks jõudnud ka Põhjamaadesse ning negatiivsete stsenaariumite realiseerumisel võib olla mõju Eesti ettevõtetele tuntav. Näiteks Rootsi kroon on viimase paari aastaga euro suhtes ligi 25 protsenti kallinenud, samas Rootsi tööstuse allhankele keskendunud ettevõtteid on Eestis päris palju. Ohumärkide ilmnemisel ei tasu neid lihtsalt ignoreerida, vaid mõelda oma ekspordiportfelli laiendamisele, et olla valmis tellimuste ärakukkumiseks vähemal või suuremal määral.

2013. aasta statistikat vaadates pankrotistus Euroopa ­Liidus iga päev keskmiselt peaaegu 600 ettevõtet.

Maandamisvõimalus. Ligikaudu 3% ettevõtete arvetest jääb maksmata. Kokku on Euroopas maksmata jäänud arvete summa möödunud aastal hinnanguliselt 350 miljardit eurot, mis on sisuliselt Kreeka välisvõla suurusjärk. Eestis on lootusetute arvete protsent isegi ­Euroopa keskmisest natuke kõrgem, ligi 3,3%. Ettevõtete maha kantud arvete kogusumma oleks meil seega hinnanguliselt kuni 450 miljonit eurot aastas ja see on Eesti majanduse suurust arvestades väga suur rahasumma. Üks võimalus riske maandada on fikseerida võimalik kahju iga välismaise ostja kohta ning see kindlustada.