Ebakindel väliskeskkond hüüab kodurahu järele

Toimetuse hinnangul jäi enim kõlama mõte, et kuna väliskeskkond on ebakindel ja ­ettearvamatu, on väga oluline, et omad ei oleks tülis. Peame lahendama riigi ja ettevõtjate vahel tekkinud vastasseisu.

Aastaga muutus kõik. Mullu ei mainitud konverentsil Ukrainat kuigivõrd, aga nüüd oli sellest palju juttu. Ettevõtluskeskkond muutus Ukraina rahutuste pärast sisuliselt ühe hetkega ja määramatust on palju. Kaitseminister ja sotsiaaldemokraatide juht Sven Mikser tõdes, et kui keegi oleks neid sündmusi ennustada osanud, oleks sellega võinud palju raha teenida. Venemaa presidendi Vladimir Putini käigud osutusid siiski ootamatuks ja toimunu oli ennustamatu nii riikidele kui ka ettevõtjatele.

Eesti ettevõtjate olukord on Ukraina pärast kardinaalselt muutunud. Mõnel lõigati ühe hoobiga läbi otsene ekspordikanal või osa neist. Vaja on uut äriplaani ja uusi turge.

Ukraina ei pruugi olla suurim probleem. Väliskeskkonna mõjust meie ettevõtjatele rääkis ka Sampo Grupi, Nordea ja UPM-Kymmene nõukogu esimees Björn Wahlroos.

Wahlroosi arvates ei ole Ukraina maailmas praegu kõige tähtsam. Tema sõnul on ­Euroopal kolm suurt probleemi: suletus globaalsele tööjõuturule, Venemaa ning Frankfurt ehk Euroopa Keskpank.

Samas kiitis Wahlroos Eestit meie liberaalsuse ja potentsiaali pärast. Mõistagi on hea, kui keegi väljastpoolt toob välja meie tugevaid külgi ja tunnustab. Samas tuletasid paljud siinsed ettevõtjad meelde, et ettevõtlust mõjutav keskkond on meie ümber siingi.

Ettevõtja kaugeneb riigist. “Kuidas me saame müüa riigi edukat kuvandit, kui me saame iga päev teada, et meid ei usaldata?” küsis Windoori omanik Mailis Lintlom. “Mismoodi me lähme väljaspool ütlema, et me teeme midagi ägedat? Meile öeldakse, et teie riik nii ei arva.”

Ettevõtjaid rünnates ründavad poliitikud Lintlomi sõnul kogu riigi mainet ning see, et riik ei suhtu ettevõtjasse hästi, paistab välja igalt poolt. “Mulle ei meeldi end vastandada riigiga, aga tunnen, et eraldume järjest enam,” tõdes Lintlom. See näitab, et riigi ja ette­võtjate vahel tekkinud vastasseis ei ole kuhugi kadunud.

Suurettevõtja Heiti Hääl tegi selle peale koguni ettepaneku luua ettevõtjate ametiühing ja algatada streik riigi vastu. “Teeme nii, et tööandjad ei anna tööd ja ettevõtjad ei võta midagi ette!” pakkus ta välja huumoriga pooleks. Huumoriprismast kumab aga läbi ettevõtja karm reaalsus.

Sõbralik keskkond laseb tegutseda. Eesti ette­võtjad ei tee illusioone väliskeskkonna suhtes, aga on samas varmad investeerima enda juhitavasse firmadesse, tõdes eile kolumnis Äripäeva peadirektor Igor Rõtov. Tema hinnangul ei tasu ettevõtjal uskuda keskkonda, vaid iseendasse.

Ent kahtlemata on sedagi märksa parem teha ettevõtjasõbralikus keskkonnas, kus riik ja ettevõtjad on ühel pool rindejoont, mitte vastaspooltel.