Põllumehed: riik uuristab kodumaise toidutööstuse jalgealust

Põllumajandus vajab lubatud lisaraha23 miljonit eurot lisatoetust oleks maaettevõtlusele väga suur raha. Kolme aasta seakasvatuse tulupuudujääk on Lahe andmetel ca 21 miljonit eurot ja tema sõnul sai see alguse riigi korraldatud julgeolekuvaru-teravilja mitte sihipärasest müügist ja hiljem Vene turu sulgemisest elussigadele. „Nagu kõik teavad, ei ole idaturu sulgemine seotud farmerite valede otsustega, vaid poliitikute ebakompetentsete otsustega. Meie sealihasektor suutis ise avada 2005. aastal Vene turu ja seal kaubelda kuni Vene pool lääneriikide elussigadele uksed sulges, mitte sigade madala kvaliteedi tõttu, vaid poliitiliste pingete tõttu,” selgitas Laht.

Ja nüüd räägivad tema sõnul samad poliitikud uute turgude otsimise vajadusest, arusaamatuks jääb, miks seda ei räägitud varem, kui oli juba näha poliitiliste pingete eelseid märke. „Nüüd siis proovib Eesti valitsus veel kord nõrgestada oma kodumaise toidu julgeolekut ega häbene seda ka teostada,” põrutas Laht.

Ta lisas, et sellist käitumist saavad lubada üksnes inimesed, kes ei hooli oma riigist ja selle elanikkonna tervisest. „Täna tuleks meie valitsus saata Lätti ja Leetu õppima, kuidas oma riigi ja rahva tervise eest seista ja toidutootjaid keerulisel ajal abistada,” soovitas ta.

Põllumehed raskustes üksiKa aasta põllumees 2013 ja piimakarjakasvataja Tõnu Post Saaremaalt Kõljala Põllumajanduslikust OÜst tõdes, et tänavune eelarve ei vasta lootustele. ”Möödunud aasta otsustega langetati kõigepealt põllumeeste üldist toetuste taset, seejärel tuli otsus vähendada riigi omaosalust. Nüüd on lisandunud veel toodangu turustamisraskused koos hindade järsu langusega, mis ei ole mitte mingil kujul põllumeeste tekitatud, aga kogu raskuspunkt on jäetud lihtsalt vastutustundetult vaid põllumeeste kanda,” kommenteeris Post.

Samas on ka tema sõnul Balti naabrid kohe ja kiiresti reageerinud tekkinud olukorrale ja lubanud oma põllumeestele lisatoetusi raskete olude üleelamiseks. „Kui selline situatsioon jääb pikemalt kestma, võib karta paljudele Eesti tootjatele keerulist aastat. Kuna kogu Euroopa Liidu põllumajandus on sõltuv toetustest ja me tegutseme samal turul, siis oleme konkurentsitingimustelt palju halvemas olukorras ja raske on sel juhul leida rahuloluks põhjusi,” möönis Post.

Järgmise aasta riigieelarves on põllumajanduse ja kalanduse toetamiseks kokku ette nähtud 297,56 miljonit eurot.

Eelmine valitsuskoalitsioon otsustas selle aasta eelarvest juba jätta välja raha üleminekutoetuste maksmiseks, mis tähendab Eesti põllumajandustootjate jaoks ettevõtte tasandil kuni ca 40% otsetoetuste vähenemist. Aasta alguses otsustas ametis valitsus vähendada uue perioodi maaelu arengukava kaasfinantseerimist 70 miljoni euro võrra.

Euroopa Liit on põllumajanduspoliitikat reformides Eestile koos teiste uute ELi liikmesriikidega ette näinud võimaluse riigieelarvest põllumehi kuni 2020. aastani täiendavalt toetada, et kompenseerida Eesti põllumeeste madalamaid ELi otsetoetuse tasemeid. Võrdsete konkurentsitingimuste seisukohalt on oluline seegi, et Läti ja Leedu on teatanud oma põllumeeste täiendavast toetamisest.