Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    FI saab õiguse nõuda pangajuhi vahetust

    Tagasiastumisest teatanud rahandusminister Jürgen Ligi.Foto: Erik Prozes

    Kavandatav finantskriisi ärahoidmise seadus annab finantsinspektsioonile muude võtete kõrval ka näiteks õiguse nõuda pangajuhtide väljavahetamist või dividendide keelamist.

    Seaduseelnõus toodud meetmete kohaldamine võib tähendada olulisel määral panga ümberstruktureerimist. Nende meetmetega nähakse finantsinspektsioonile ette suhteliselt suured õigused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel, eelkõige aktsionäride ja võlausaldajate suhtes, samuti piiratakse kohtuvõimu volitusi selliseid otsuseid peatada, edasi lükata ja algatada tavaline pankrotimenetlus. Sellise ulatusliku sekkumise kaalub üles selge avalik huvi.

    Mida seadus endaga kaasa toob:

    sätestatakse kriisiolukorda ettevalmistavad meetmed eesmärgiga tagada valmisolek võimaliku kriisi efektiivseks lahendamiseks

    nähakse ette meetmed varajaseks sekkumiseks eesmärgiga ennetada kriisiolukorda

    sätestatakse kriisilahendusmeetmed ja -õigused

    reguleeritakse koostööd teiste riikide ametiasutuste ja EL institutsioonidega

    pannakse pankadele kohustus teha regulaarseid sissemakseid kriisilahendusfondi

    Allikas: rahandusministeerium

     
    Lisanduv kulu väheneb ilmselt pankade kasumlikkust, mis võib kaasa tuua teenuste hinna tõusu.
    Krediidipanga juhatuse esimehe Valmar Moritzi sõnul on eelnõu plussiks kindlasti ühtede nn mängureeglite kehtestamine üle Euroopa. "Tõenäoliselt samadel põhjustel tekkida võiva uue kriisi hoiab see seadus ära, kuid ajalugu on näidanud, et järgmine kriis tuleb kindlasti teistsugune. Peamiseks miinuseks on aga ehitatava süsteemi üleüldine kohmakus ja sellega kaasnev täiendav kulu," selgitas ta. Moritzi sõnul võivad teenuste hinnad kasvada, sest seoses lisanduva kuluga väheneb pankade kui äriühingute niigi tagasihoidlik kasumlikkus.
    Rahandusministeerium esitas oktoobri alguses kooskõlastamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa kriisilahendusdirektiivi sätted. Seaduseelnõu üldine eesmärk on vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve raha probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks ehk vastavate meetmete rakendajaks on finantsinspektsioon.
    FI võib vajadusel panga üle võtta
    Direktiiv on tihedalt seotud ka ELi pangandusliiduga. Nimelt alustab järgmisel aastal tööd ELi keskne kriisilahendusasutus ja 2016. aasta alguses moodustakse sinna juurde keskne ELi kriisilahendusfond. Finantsinspektsioon hakkab nende organite töös osalema. Finantsinspektsioonil on näiteks õigus nõuda pangajuhtide väljavahetamist, kasumist väljamaksete tegemise keelustamist ja võtta vajaduse korral panga juhtimine üle ehk määrata panka juhtima ajutine erihaldur.
    Kuigi Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge ja finantsinspektsiooni vahel on mitu kohtuvaidlust, siis panga juhatuse esimehe Valmar Moritzi sõnul kavandatavat seadust nende lahendamisel aluseks võtta ei saa. Selleks, et finantsinspektsioon saaks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse järgi panga juhtkonda välja vahetada, peab tema sõnul pangaga midagi halvasti olema. "Selline õigus antakse järelevalveasutusele eesmärgiga ennetada kriisiolukorda, kui pank ei ole veel maksejõuetuks muutunud, kuid on selline oht," märkis ta.
    Moritzi sõnul Krediidipangal ühtegi maksejõuetuks muutumise ohu tunnust pole - pank toimib ja areneb, täidab kõik usaldatavusnormatiivid piisava varuga, panga kõik ärisuunad toodavad kasumit, järelevalveasutustel ei ole ühtegi etteheidet panga praeguse juhtkonna sisulisele tööle. "Seega ei ole usutav, et Finantsinspektsioon püüaks kasutada selle seadusega ette nähtud kriisilahendusmeetmeid olukorras, kus Krediidipangas mingit kriisi ei ole," sõnas ta.
    Üks kohtuasi puudutab ka Kluge ametikohta. Finantsinspektsioon tegi Krediidipangale mullu septembris ettekirjutuse, millest ilmneb, et nõukogu liige Andrus Kluge ei vasta krediidiasutuse seaduse nõuetele. See haldusakt on jõus, kuivõrd halduskohus Andrus Kluge kaebust selle otsuse peale ei rahuldanud. Pärast seda otsust palus finantsinspektsioon enne järgnevate toimingute tegemise otsustamist tänavu septembris Klugel kaaluda Krediidipanga nõukogust tagasiastumist, millega oleks olukord lahendatud. Kluge on ka ise öelnud, et inspektsioon andis talle aega nõukogu esimehe ameti vabatahtlikuks mahapanekuks. Tema sõnul lubas inspektsioon vajadusel teised meetmed kasutusele võtta.
    Rahandusministeeriumile esitas eelmisel nädalal oma seisukoha eelnõu kohta Eesti Pank, kellel eelnõule parandusettepanekuid polnud, lisaks oodatakse pangandusliidu ja finantsinspektsiooni seisukohti, mis peaksid saabuma oktoobri lõpuks. Pärast nende läbitöötamist esitatakse eelnõu justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Seadus jõustub tõenäoliselt järgmise aasta alguses.
    Seaduse taga EL
    Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul näeb seadus ette mitmeid üleminekusätteid, mis annavad pankadele aega tegevus uute nõuetega kooskõlla viia.
    Auväärt märkis, et seadus ei ole otseselt seotud riigi algatusega. "Pärast 2008. aastat maailma tabanud finantskriisi otsustati ELis, et liikmesriigid peavad edaspidi finantskriisi olema suutelised senisest paremini lahendama," selgitas ta. tema sõnul on nii ELi direktiivi kui ka seaduse eesmärk, et maksumaksjate raha kasutamine pankade saneerimiseks oleks välistatud või viidud miinimumini. "Panga probleemide korral pannakse senisest rohkem vastutama panga aktsionärid ja võlausaldajad."
    Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul liigub Eesti selle seadusega teiste ELi riikidega samasse suunda. Varem riigi sees reguleeritud hoiuste tagamise osafondi panustamisega seotud koormusele tuleb sellega juurde panustamine üleeuroopalisse kriisireguleerimise mehhanismi. "Kriisihaldusfondi panustamine mõjutab kindlasti pankade finantskoormust, kuid milline on selle mõju suurus, selgub alles Euroopa Komisjoni 22. oktoobril avalikustatud alamaktide täpsemal analüüsimisel, mida Pangaliit ei ole jõudnud veel teha," selgitas Talihärm.
     
    Huvide konfliktide oht
    Eesti Ekspress tõi eelmisel nädalal avalikkuse ette, et finantsinspektsiooni endine juht Raul Malmstein üritas vahendada Krediidipanga müüki Bigbankile või salapärastele investoritele, keda esindas Cresco.
    Seejuures teatanud ta väljaande andmeil potentsiaalsele müüjale, et kuna on töötanud aastaid finantsinspektsiooni juhina, on tal võimalus hankida „viivituseta“ ostu-müügi luba.
    Malmstein käis reedel finantsinspektsioonis sellel teemal ka ütlusi andmas. Mida täpsemalt küsiti ja kuidas vestlus läks, on konfidentsiaalne info. Malmstein ütles Äripäevale neljapäeval, et ta kutsus ennast ise vaibale. Tema sõnul on tegemist tema suhtes algatatud laimukampaaniaga. Malmstein ütles, et Crescot esindades on ta käitunud igati eetiliselt ning tema jaoks on enesestmõistetav, et ta jätkab pärast inspektsiooni juhi kohalt lahkumist tööd finantsvaldkonnas. "Pakkusin oma teeneid eetika- ja ärireegleid rikkumata, ka ei olnud mul müügi nõustamiseks vaja mingit siseinformatsiooni," sõnas ta. "Mul on inimlik õigus tööd teha."
    Malmstein ei saanud kommenteerida, kas ja millist nõu on ta inspektsioonilt küsinud seoses Krediidipanga ostuga. Ta rõhutas, et tema huvides on anda toimuvale ametlik kommentaar: "Mul on hea meel tunnistusi anda, sest mu südametunnistus on puhas. Paraku pean praegu tegelema kummalise meediakampaaniaga."
    Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rõhutas, et finantsinspektsioonil on pooleli kohtuvaidlused, kus vastaspoolele võib olla kasulik näidata inspektsiooni või tema endist juhti erapoolikuna.
    Kessleri sõnul informeeris Malmstein tänavu kevadel finantsinspektsiooni ärilisest kavast seoses Eesti Krediidipangaga. Sarnast teavet on jaganud ka teised huvirühmad. "Sellist üldinfo andmist järelevalveasutusele ei saa mingil juhul automaatselt käsitleda asutuse nõustumisena või keeldumisena ärilise idee suhtes," märkis Kessler. "Minul kui finantsinspektsiooni juhil puudub kehtiva seaduse kohaselt võimalus lubada või keelata isikutel ärilisi ideid planeerida. Samuti puudus meil teave Malmsteini ärilise idee konkreetse rakendamise, selle vormi ja ajastuse kohta. Nendest saime teadlikuks kolmandate isikute vahendusel."
    Kessleri sõnul andis kolmandate isikute esitatud teave andis neile alust otsustada teha täiendavaid menetlustoiminguid. "See otsus sündis aegsasti enne teema avalikkuses käsitlemise algust," lisas ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Kaspar Oja: valesti arvutatud inflatsioon annab ettevõtjale väära lähtepunkti
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Inflatsiooni välja arvutamisel kasutatud elektri hinna lähteandmed on valed ja tegelik inflatsioon peaks olema väiksem, leiab Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja.
Toomas Arak: aktsiate hoidmistunnistustega käivad võimalused ja riskid käsikäes
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Iga investeering vajab investori tähelepanu, kuid hoidmistunnistuste puhul on see isegi tähtsam, eriti kui aktsiate koduturuks on mõni eksootilisem börs, kirjutab Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak panga blogis.
Arco Vara juhtkond muutub
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Uue aasta alguses lahkub töölt Arco Vara arendusjuht Tiit Nõu, kelle töö ülesanded jagatakse ümber teistele ametikohtadele.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Marko Pomerants: mida targem oled, seda hullem on läbikukkumine
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eksimine on rõõmustamist väärt. Ärge hoiduge konstruktiivsetest konfliktidest! Loobuge headest tavadest! Kõik need seisukohad ja soovitused tunduvad esialgu arusaamatud, aga nad ei ole.
Eliisa Matsalu: häbi, Jaak Roosaare ja LHV!
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Jaak Roosaare ja LHV soovitus osta Venemaal tegutseva Silvano Fashion Groupi aktsiaid on silmakirjalik. Seda enam, et Roosaarel on hunnik Silvano aktsiaid, mille väärtust ta oma soovitustega tõstab, kirjutab Äripäeva ajakirjanik ja väikeinvestor Eliisa Matsalu.
Kohtla-Järve linn müüs vanurite hooldekodu sisustuse 93 500 euroga
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.
Oktoobris Kohtla-Järve linnavalitsuselt vanurite hooldekodu kinnistu ostnud Allan Männi ettevõte Prestone OÜ soetas lisaks otsustuskorras hooldekodus asuva vallasvara.

Olulisemad lood

Sõõrumaa Patarei Merekindlusest: ehitus nii palju ei kallinegi, kui kartsime Projekt sai linnalt ehitusloa
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.
Patarei Merekindluse ehitus läheb maksma umbes 100 miljoni euro ringis, ütles US Real Estate'i omanik Urmas Sõõrumaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.