Alyona Stadnik • 27 oktoober 2014
Jaga lugu:

FI saab õiguse nõuda pangajuhi vahetust

Tagasiastumisest teatanud rahandusminister Jürgen Ligi.
Tagasiastumisest teatanud rahandusminister Jürgen Ligi.  Foto: Erik Prozes

Kavandatav finantskriisi ärahoidmise seadus annab finantsinspektsioonile muude võtete kõrval ka näiteks õiguse nõuda pangajuhtide väljavahetamist või dividendide keelamist.

Seaduseelnõus toodud meetmete kohaldamine võib tähendada olulisel määral panga ümberstruktureerimist. Nende meetmetega nähakse finantsinspektsioonile ette suhteliselt suured õigused ettevõtja privaatautonoomiasse sekkumisel, eelkõige aktsionäride ja võlausaldajate suhtes, samuti piiratakse kohtuvõimu volitusi selliseid otsuseid peatada, edasi lükata ja algatada tavaline pankrotimenetlus. Sellise ulatusliku sekkumise kaalub üles selge avalik huvi.

Mida seadus endaga kaasa toob:

sätestatakse kriisiolukorda ettevalmistavad meetmed eesmärgiga tagada valmisolek võimaliku kriisi efektiivseks lahendamiseks

nähakse ette meetmed varajaseks sekkumiseks eesmärgiga ennetada kriisiolukorda

sätestatakse kriisilahendusmeetmed ja -õigused

reguleeritakse koostööd teiste riikide ametiasutuste ja EL institutsioonidega

pannakse pankadele kohustus teha regulaarseid sissemakseid kriisilahendusfondi

Allikas: rahandusministeerium

 

Lisanduv kulu väheneb ilmselt pankade kasumlikkust, mis võib kaasa tuua teenuste hinna tõusu.

Krediidipanga juhatuse esimehe Valmar Moritzi sõnul on eelnõu plussiks kindlasti ühtede nn mängureeglite kehtestamine üle Euroopa. "Tõenäoliselt samadel põhjustel tekkida võiva uue kriisi hoiab see seadus ära, kuid ajalugu on näidanud, et järgmine kriis tuleb kindlasti teistsugune. Peamiseks miinuseks on aga ehitatava süsteemi üleüldine kohmakus ja sellega kaasnev täiendav kulu," selgitas ta. Moritzi sõnul võivad teenuste hinnad kasvada, sest seoses lisanduva kuluga väheneb pankade kui äriühingute niigi tagasihoidlik kasumlikkus.

Rahandusministeerium esitas oktoobri alguses kooskõlastamisele finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu, millega võetakse üle Euroopa kriisilahendusdirektiivi sätted. Seaduseelnõu üldine eesmärk on vältida või viia miinimumini vajadus kasutada riigieelarve raha probleemidesse sattunud panga saneerimisel. Kriisilahendusasutuseks ehk vastavate meetmete rakendajaks on finantsinspektsioon.

FI võib vajadusel panga üle võtta

Direktiiv on tihedalt seotud ka ELi pangandusliiduga. Nimelt alustab järgmisel aastal tööd ELi keskne kriisilahendusasutus ja 2016. aasta alguses moodustakse sinna juurde keskne ELi kriisilahendusfond. Finantsinspektsioon hakkab nende organite töös osalema. Finantsinspektsioonil on näiteks õigus nõuda pangajuhtide väljavahetamist, kasumist väljamaksete tegemise keelustamist ja võtta vajaduse korral panga juhtimine üle ehk määrata panka juhtima ajutine erihaldur.

Kuigi Krediidipanga nõukogu esimehe Andrus Kluge ja finantsinspektsiooni vahel on mitu kohtuvaidlust, siis panga juhatuse esimehe Valmar Moritzi sõnul kavandatavat seadust nende lahendamisel aluseks võtta ei saa. Selleks, et finantsinspektsioon saaks finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse järgi panga juhtkonda välja vahetada, peab tema sõnul pangaga midagi halvasti olema. "Selline õigus antakse järelevalveasutusele eesmärgiga ennetada kriisiolukorda, kui pank ei ole veel maksejõuetuks muutunud, kuid on selline oht," märkis ta.

Moritzi sõnul Krediidipangal ühtegi maksejõuetuks muutumise ohu tunnust pole - pank toimib ja areneb, täidab kõik usaldatavusnormatiivid piisava varuga, panga kõik ärisuunad toodavad kasumit, järelevalveasutustel ei ole ühtegi etteheidet panga praeguse juhtkonna sisulisele tööle. "Seega ei ole usutav, et Finantsinspektsioon püüaks kasutada selle seadusega ette nähtud kriisilahendusmeetmeid olukorras, kus Krediidipangas mingit kriisi ei ole," sõnas ta.

Üks kohtuasi puudutab ka Kluge ametikohta. Finantsinspektsioon tegi Krediidipangale mullu septembris ettekirjutuse, millest ilmneb, et nõukogu liige Andrus Kluge ei vasta krediidiasutuse seaduse nõuetele. See haldusakt on jõus, kuivõrd halduskohus Andrus Kluge kaebust selle otsuse peale ei rahuldanud. Pärast seda otsust palus finantsinspektsioon enne järgnevate toimingute tegemise otsustamist tänavu septembris Klugel kaaluda Krediidipanga nõukogust tagasiastumist, millega oleks olukord lahendatud. Kluge on ka ise öelnud, et inspektsioon andis talle aega nõukogu esimehe ameti vabatahtlikuks mahapanekuks. Tema sõnul lubas inspektsioon vajadusel teised meetmed kasutusele võtta.

Rahandusministeeriumile esitas eelmisel nädalal oma seisukoha eelnõu kohta Eesti Pank, kellel eelnõule parandusettepanekuid polnud, lisaks oodatakse pangandusliidu ja finantsinspektsiooni seisukohti, mis peaksid saabuma oktoobri lõpuks. Pärast nende läbitöötamist esitatakse eelnõu justiitsministeeriumile kooskõlastamiseks. Seadus jõustub tõenäoliselt järgmise aasta alguses.

Seaduse taga EL

Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärti sõnul näeb seadus ette mitmeid üleminekusätteid, mis annavad pankadele aega tegevus uute nõuetega kooskõlla viia.

Auväärt märkis, et seadus ei ole otseselt seotud riigi algatusega. "Pärast 2008. aastat maailma tabanud finantskriisi otsustati ELis, et liikmesriigid peavad edaspidi finantskriisi olema suutelised senisest paremini lahendama," selgitas ta. tema sõnul on nii ELi direktiivi kui ka seaduse eesmärk, et maksumaksjate raha kasutamine pankade saneerimiseks oleks välistatud või viidud miinimumini. "Panga probleemide korral pannakse senisest rohkem vastutama panga aktsionärid ja võlausaldajad."

Pangaliidu tegevdirektori Katrin Talihärmi sõnul liigub Eesti selle seadusega teiste ELi riikidega samasse suunda. Varem riigi sees reguleeritud hoiuste tagamise osafondi panustamisega seotud koormusele tuleb sellega juurde panustamine üleeuroopalisse kriisireguleerimise mehhanismi. "Kriisihaldusfondi panustamine mõjutab kindlasti pankade finantskoormust, kuid milline on selle mõju suurus, selgub alles Euroopa Komisjoni 22. oktoobril avalikustatud alamaktide täpsemal analüüsimisel, mida Pangaliit ei ole jõudnud veel teha," selgitas Talihärm.

 

Huvide konfliktide oht

Eesti Ekspress tõi eelmisel nädalal avalikkuse ette, et finantsinspektsiooni endine juht Raul Malmstein üritas vahendada Krediidipanga müüki Bigbankile või salapärastele investoritele, keda esindas Cresco.

Seejuures teatanud ta väljaande andmeil potentsiaalsele müüjale, et kuna on töötanud aastaid finantsinspektsiooni juhina, on tal võimalus hankida „viivituseta“ ostu-müügi luba.

Malmstein käis reedel finantsinspektsioonis sellel teemal ka ütlusi andmas. Mida täpsemalt küsiti ja kuidas vestlus läks, on konfidentsiaalne info. Malmstein ütles Äripäevale neljapäeval, et ta kutsus ennast ise vaibale. Tema sõnul on tegemist tema suhtes algatatud laimukampaaniaga. Malmstein ütles, et Crescot esindades on ta käitunud igati eetiliselt ning tema jaoks on enesestmõistetav, et ta jätkab pärast inspektsiooni juhi kohalt lahkumist tööd finantsvaldkonnas. "Pakkusin oma teeneid eetika- ja ärireegleid rikkumata, ka ei olnud mul müügi nõustamiseks vaja mingit siseinformatsiooni," sõnas ta. "Mul on inimlik õigus tööd teha."

Malmstein ei saanud kommenteerida, kas ja millist nõu on ta inspektsioonilt küsinud seoses Krediidipanga ostuga. Ta rõhutas, et tema huvides on anda toimuvale ametlik kommentaar: "Mul on hea meel tunnistusi anda, sest mu südametunnistus on puhas. Paraku pean praegu tegelema kummalise meediakampaaniaga."

Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler rõhutas, et finantsinspektsioonil on pooleli kohtuvaidlused, kus vastaspoolele võib olla kasulik näidata inspektsiooni või tema endist juhti erapoolikuna.

Kessleri sõnul informeeris Malmstein tänavu kevadel finantsinspektsiooni ärilisest kavast seoses Eesti Krediidipangaga. Sarnast teavet on jaganud ka teised huvirühmad. "Sellist üldinfo andmist järelevalveasutusele ei saa mingil juhul automaatselt käsitleda asutuse nõustumisena või keeldumisena ärilise idee suhtes," märkis Kessler. "Minul kui finantsinspektsiooni juhil puudub kehtiva seaduse kohaselt võimalus lubada või keelata isikutel ärilisi ideid planeerida. Samuti puudus meil teave Malmsteini ärilise idee konkreetse rakendamise, selle vormi ja ajastuse kohta. Nendest saime teadlikuks kolmandate isikute vahendusel."

Kessleri sõnul andis kolmandate isikute esitatud teave andis neile alust otsustada teha täiendavaid menetlustoiminguid. "See otsus sündis aegsasti enne teema avalikkuses käsitlemise algust," lisas ta.

Seotud lood

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt