Samas leiab White, et argument, et keegi võib mingist poliitikast suuremat kasu saada, ei tähenda veel, et seda teed minna ei tuleks, kui see majanduse jalule aitab. „Vaesed inimesed on praegu rikastega võrreldes suhteliselt vaesed, kuid kokkuvõttes on kõik paremas seisus, kui nad olnuks siis, kui keskpangad poleks teinud, mis nad tegid.“
USA keskpanga tugiostude käivitumisel oli töötuse määr riigis 8,1%. Nüüd on see 5,9%. Sellel nädalal plaanib USA keskpank oma QE programmile ehk massilistele tugiostudele võlakirjaturul joone alla tõmmata.
Föderaalreserv samuti mures
Nädalapäevad tagasi tõstatas ebavõrdsuse kasvu teema ka USA Föderaalreservi juht Janet Yellen, kes ütles, et on väga mures suurima lõhe pärast 19. sajandist arvates. OECD riikidest on suuremad käärid vaid Türgis ja Tšiilis.
Wells Fargo Securities LLC peaökonomist John Silvia prognoosib, et Euroopas sarnaneks keskpanga massiliste võlakirjaostude tagajärjed USAs kogetule. „Elamute ja finantsvarade hinnad tõusevad, mis tähendab, et need, kel sellist vara on, ehk elanikkonna jõukam kiht, saavad rohkem kasu.“
Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi on öelnud, et keskpank plaanib rahapoliitika lõdvendamiseks oma bilanssi suurendada ca triljoni euro võrra. Eesmärk on saada inflatsioon lähemale 2% tasemele praeguselt 0,3% tasemelt.
Joseph Stiglitz, kes üllitas 2012. a raamatu „Ebavõrdsuse hind: kuidas tänane lõhestunud ühiskond ohustab meie tulevikku“, leiab, et ebavõrdsuse kasvu risk peaks survestama Euroopa Keskpanka omakorda survestama liikmesriikide valitsusi, et need rohkem ära teeks majanduskasvu ergutamiseks.
„Euroopa kontekstis on sellel poliitikal negatiivsed poliitilised mõjud – äärmusparteidele, lahku löömist toetavatele liikumistele,“ ütles ta. „Ebavõrdsuse kasv võib vimma veelgi suurendada.“
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!